Avatakse näitus Pallase rühmitusest

Ado Vabbe «Tänavastseen. Pariis. 1924» Akvarell, paber. Eesti Kunstimuuseum

FOTO: Repro

26. jaanuaril avatakse Eesti Kunstimuuseumi ja kunstiühingu Pallas koostöös näitus Adamson-Ericu muuseumis, mis keskendub Pallase loomisele saja aasta eest ja tegevusele kuni Konrad Mägi surmani, hõlmates ka ühingu taastamist kolmekümne aasta eest.

Pallase nimi kõlab eesti kultuuriloos väga tuttavalt, aga sügavamaid teadmisi selle kohta napib. Ometi on tegu meie vaimu- ja tundekultuuri arengus esmajärgulist osa etendanud ühinguga, mis sündis käsikäes Eesti riigiga. Pallas koondas lisaks kunstnikele ka teiste alade inimesi: kirjanikke, arhitekte, kunstiloolasi ja -toetajaid. 1919. aastal asutas ühing kunstikooli, millest kujunes meie esimene kujutava kunsti alast kõrgharidust andev asutus, mis tõstis kunstihariduse Euroopa tasemele. Ühing korraldas hulgaliselt näitusi ja jõudis – enne sundlikvideerimist 1940. aastal – algatada Tartu Kunstimuuseumi loomise.

Näitusel on erilise tähelepanu all need kümme isikut, kes kirjutasid 21. jaanuaril 1918 Tartus alla kunstiühingu Pallas esimesele põhikirjale: Aleksander Tassa, Konrad Mägi, Auguste Pärn, Alma Johanson (Koskel), Johannes Einsild, Voldemar Kangro-Pool, Klara (Claire) Holst, Marie Reisik, Mart Pukits ja Ado Vabbe. Mõni neist olid juba siis ja on praeguseni tuntud, teised hoopis tundmatud või teostanud end koguni muul alal. Mainitud kümnele lisandub üheteistkümnendana Friedebert Tuglas, kelle allkiri teadmata põhjustel põhikirja alt puudub, aga kes ometi oli ühingu loomise juures agaralt tegev.

Pallase taastamise ajast on võetud luubi alla kuus kunstnikku, isiksust, sidepidajat, kes kandsid pallaslikku mõtet ja vaimu mõlemal pool raudset eesriiet, läbi okupatsioonide uude vabanemisse: Ann Audova, Linda Kits-Mägi, Karin Luts, Alfred Kongo, Eduard Rüga ja Voldemar Vaga. Pallase sündi ja taassündi ning selles osalenud isiksusi esitatakse põhiliselt kunstiteoste kaudu, valguse ja varju ning värvilahenduste koosmängus, et teha nähtavaks pallasliku kooli tugevus ja ajaproovile vastu pidanud eripära.

Näitus jääb avatuks 3. juunini.

Tagasi üles