Juurikas. Tõehetk

Sild. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Scanpix

tõehetk

«Ma ei ole robot.»

Urmas Reinsalu

Saaremaa silda ei tohi ehitada

Jälle kiirgab taevas täiskuu nagu magus pannkook ja see toob nõrga mõistusega inimeste pähe jaburad mõtted Saaremaa silla ehitusest.

Eksperdina võin kinnitada, et sild Saaremaa ja Emakese Maa vahel on kõige jämedam loodusseaduste rikkumine, mis ei jää karistamata.

Universumi tasakaal on nii­võrd peen ja taevaste jõudude poolt täpselt häälestatud balanss, millega mängimine toob kaasa halvad tagajärjed. Kui haagime oma lolluses Saaremaa külge sellise tohutult raske silla, siis kisub sild terve meie planeedi kiiva.

Maa mass aga mõjutab meie dimensiooni kogu Kosmilist Harmooniat kõigi Universumi planeetide vahel.

Harmoonia riknemine ajab taevakehade keerlemise rütmi ja balansi sassi. Planeedid lendavad haledalt prääksudes ilmaruumi laiali, nagu pardipojad tormisel ookeanil. Ega planeetide paraad pole mingi geiparaad, kus üks gei ees või taga – see on täpne teadus!

Kui Jumal oleks tahtnud Saaremaa ja mandri vahele silla rajada, siis oleks ta seda ise teinud. Silla asemel tegi Jumal Saaremaale hoopis Kaali kraatri, mille sisse on peidetud puhtast kosmilisest kullast meteoriit, vasikasuuruse teemandist südamikuga.

See meteoriit hoiab meie planeedi head vibratsiooni ja just seetõttu peitiski Jumal meteoriidi ligipääsmatu Saaremaa kõige sügavamasse järve, kust mandrieestlased ja teised kelmid seda kätte ei saa.

Saaremaa ja mandri vahele aga rajas Jumal spetsiaalselt sügava mere, milles valvab ahinguga vetejumal Neptun, kes mandritolgused kinni püüab ja suure tünni sisse soolab. See on tehtud nii justnimelt kindlatel põhjustel, mitte suvaliselt, nagu mõned näivad arvavat oma Suures Rumaluses.

Euroopa Liit ja teised hägused investorid peaksid väga tõsiselt kaaluma, kas nad on valmis mingi mõttetu silla pärast hävitama terve Universumi ja meie  dimensiooni!

Sest mis mõtet oleks mandri ja Saaremaa vahet patseerida, kui ümberringi terve Universum on õhku lennanud?

Loe ka neid

Tagasi üles