D'Artagnan ja seitse pöialpoissi mõrvamüsteeriumis

Elina Purde lavastas Rakvere Teatris komöödia «Hullemast hullem», fotol näitlejad Silja Miks, Tarvo Sõmer ja Ülle Lichtfeldt. Foto: Siim Vahur

Olen varemgi sõnastanud, miks mind köidavad näidendid, kus tegevuspaik teater ja tegelased näitlejad. Aga kordan taas. Teater ei ole elust välja kistud suvameelelahutus, teater on elu kvintessents, teater on inimolemise tuum. Näitleja on ajastu lühikroonika, ütleb Hamlet. Näitleja on inimliku häbi ettekandja laval, kirjutab poeet Juhan Viiding.

Teatrikriitik Pille-Riin Purje kirjutab, et Rakvere Teatri esietendusel sai naerda tublisti, kohati suisa homeeriliselt. Kunstnik Marion Unduski kahekorruseline mänguruum võimaldab teostada sõgedaid äpardusi. Siiski ei kaalu akrobaatika üles verbaalset teatrihuumorit: vahva on dialoogis repliikide järjekorra sassiminek või ühe ja sama stseeni läbimängimise karussell. Tundub, et lahe kassatükk on kauaks garanteeritud.