Millised olid eelmise aasta enimmüüdud raamatud Eestis?

Raamatud. Foto: Tairo Lutter

Eelmisel aastal müüdi Eesti Kirjastuste Liidu liikmete üllitatud raamatute seast enim TEA entsüklopeedia eriväljaannet «Eesti Vabariik 100», mille läbimüük oli 6277 eksemplari. Teine oli 6009 müüdud eksemplariga Heiki Raudla koostatud «Heade mõtete raamat», mille andis välja kirjastus Varrak. Kolmanda koha sai samuti Varraku väljaanne – Mart Laari koostatud «Eesti suured armastuslood», mida müüdi 5715 eksemplari. Lasteraamatute hulgas oli populaarseim Koolibri kirjastatud ja Pilvi Kula koostatud «Valmistume kooliks. Töövihik 1», mille läbimüük oli 5372 eksemplari. Enim müüdud e-raamat oli Pilgrimi välja antud E. L. Jamesi  «Viiskümmend tumedamat varjundit» 995 eksemplariga.

1991. aastal loodud Eesti Kirjastuste Liit on koostanud oma liikmete väljaantud raamatute müügi edetabelit alates 2000. aastast. Liitu kuulub 35 kirjastust, sel aastal on edetabelis esindatud raamatuid 15 kirjastuselt. Seega on oluline märkida, et tabeli puhul pole tegu täieliku ülevaatega Eesti raamatuturul toimuvast – lisaks mõnele kirjastusele (näiteks Pegasus, Sinisukk, Tammerraamat, Rahva Raamat) on puudu näiteks kõik need autorid, kes oma teoseid ise kirjastavad (näiteks Valdur Mikita, Mihkel Mutt, Mihkel Raud, Vahur Afanasjev).

Eesti Kirjastuste Liidu tegevjuhi Kaidi Urmeti sõnul tekkis edetabeli koostamise algne idee soovist näha tervikpilti. Kui algselt pandi nimekiri kokku raamatutest, mida oli aasta jooksul müüdud rohkem kui 1500 eksemplari (mis tähendas, et edetabelisse võis mahtuda ka üle 200 nimetuse), siis praegu lähtub kirjastuste liit nimekirja koostamisel põhimõttest, et tuua välja 100 enim müüdud raamatut, sõltumata sellest, milline oli sajandale kohale tulnud raamatu läbimüüginumber.

«Tänavu oli meie edetabelis sajas raamat «Nõiakatla tarkuseterad» (autor Anu Pahka, väljaandja kirjastus Pilgrim) läbimüüginumbriga 1193 eksemplari. Võrreldes varasemate aastatega saame öelda, et ka sajanda raamatu müüginumber kahaneb vaikselt, kuid järjepidevalt, mistõttu võime vaid nentida, et aasta aastalt ostetakse vähem raamatuid.»

Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2017. aasta enimmüüdud teose kogunumber oli 220 516 eksemplari. 2015. aastal oli see number 278 154 eksemplari ning 2016. aastal 254 241 eksemplari. Seega oli mullu vähenemine võrreldes 2016. aastaga ligikaudu 15%.

Ühtlasi on edetabelisse jõudnud teoste hulgas jätkuvalt väikeses langustrendis algupärase kirjanduse nimetuste arv. 2015. aastal moodustasid eesti autorite raamatud TOP 100st 56%, 2016. aastal 50% ning 2017. aastal 44%. Mitteilukirjanduslikke teoseid saja enimmüüdud raamatute tabelis on 49 nimetust, millest pooled on algupärandid (25 nimetust). Ilukirjandusteoseid on nimekirjas 16, neist 9 on algupärandid.

Enamus mitteilukirjandusteostest moodustavad eneseabiraamatud, kuid au sees on ka käsitöö- ja ajalooraamatud. Lasteraamatuid on nimekirjas 35 nimetust. Neist enamuse moodustavad väikelastele mõeldud raamatud – kleepsuraamatud, mänguraamatud, kuid rõõm oli tõdeda, et nimekirjas on ka Eesti autorite – Reeli Reinausi, Piret Raua, Andrus Kivirähki, Mika Keräneni – juturaamatuid. Olulise languse on läbi teinud kokaraamatud – sel korral on neid nimekirjas vaid neli.

E-raamatute puhul võeti tabelit koostades arvesse need raamatud, mille puhul on  müüdud 100 ja rohkem litsentsi. 2015. aastal oli selliseid nimetusi 56, 2016. aastal 29 ja 2017. aastal 26 nimetust. Neist 19 nimetust olid ilukirjandusteosed ja neist omakorda 11 tõlketeosed.

Näitus Eesti Kirjastuste Liidu menuraamatutest on välja pandud Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis ja on avatud kuni 3. märtsini.