/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/12/7479655t1h0979.jpg)
Selgunud on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2017. aasta aastaauhindade nominendid. Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil 2018.
Selgusid kirjanduse aastapreemiate nominendid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2017. aasta aastaauhindade põhižürii koosseisus Rebekka Lotman (esimees), Priit Kruus, Maire Liivamets, Ene Paaver ja Elle-Mari Talivee valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:
PROOSA
Vahur Afanasjev «Serafima ja Bogdan»
Jan Kaus «Kompass»
Eva Koff «Sinine mägi»
Rein Raud «Kell ja haamer»
Ove M. Suur «Collateral Damage» I ja II
Urmas Vadi «Neverland»
LUULE
Kristiina Ehin «Kohtumised»
Mart Kangur «Liivini lahti»
Andrus Kasemaa «Olla luuletaja»
Kauksi Ülle «ObiNizza»
Carolina Pihelgas «Pimeduse pisiasjad»
Aare Pilv «Kui vihm saab läbi»
ESSEISTIKA
Mart Kivastik «Armastuse vormid»
Leena Kurvet-Käosaar ja Marin Laak (koostajad) «Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad»
Viivi Luik «Pildi ilu rikkumise paratamatus»
Mihkel Mutt «Õhtumaa Eesti II», «Mõtted»
Malle Salupere «Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel»
Tõnu Õnnepalu «Valede kataloog. Inglise aed»
VABAAUHIND
Freddy «Sigalind»
Triinu Meres «Lihtsad valikud»
Elin Toona Gottschalk «Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust» (tlk Kersti Unt)
Leelo Tungal «Teeleht»
Keiti Vilms, raamat «@keitivilms» ja säutsud Twitteri kontol @keitivilms
NÄITEKIRJANDUS
Tiit Aleksejev «SentiMentaalne valss»
Siret Campbell «Beatrice»
Meelis Friedenthal «Vaim masinas. G. F. Parrot»
Maria Lee Liivak ja Mari-Liis Lill «Väljast väiksem kui seest»
Ivar Põllu «Praktiline eesti ajalugu», «BB ilmub öösel»
Urmas Vadi «Fööbi tagasitulek»
Ilukirjanduse tõlkežürii koosseisus Anu Saluäär (esimees), Peeter Helme ja Riina Jesmin valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:
ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE
Ilona Martson – Ljudmila Ulitskaja «Siiralt teie Šurik» (pidades silmas ka: Ulitskaja «Daniel Stein, tõlkija», Marusja Klimova jm)
Paul-Eerik Rummo ja Riina Hanso – Henrik Ibsen «Peer Gynt» (pidades silmas ka: Henrik Ibsen «Brand» koos Sigrid Toomingaga)
Olavi Teppan – Thomas Pynchon «Raskusjõu vikerkaar» (pidades silmas ka varasemaid tõlkeid postmodernistlikust kirjandusest Irvine Welsh, John Dos Passos, William Burroughs)
Kai Aareleid – Jukka Viikilä, «Akvarellid Engeli linnast», J. L. Borges, «Liivaraamat. Shakespeare’i mälu»,
Isabel Allende «Jaapani armuke» jt tõlked soome ja hispaania keelest
Ants Paikre – Antti Tuuri «Igitee», Kirsti Manninen, Jouko Raivio «Stenvalli juhtum: kuritöö Helsingis 1873. aastal» jt tõlked soome keelest
Veiko Belials – «Me armastame Maad 2. Viimane laev». Venekeelse ulme antoloogia.
ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE
Danutė Sirijos Giraitė – Rein Raud «Rekonstruktsioon», Ilmar Taska «Pobeda 1946», A. H. Tammsaare «Tõde ja õigus» II ja III osa. Danute on tõlkinud eesti kirjandust leedu keelde üle kolmekümne aasta.
Cornelius Hasselblatt – Mihkel Muti «Kooparahvas läheb ajalukku», Andrus Kivirähki «Mees, kes teadis ussisõnu», Ilmar Taska «Pobeda 1946» tõlkimine saksa keelde
Adam Cullen – Mihkel Muti «Siseemigrant» ja Rein Raua «Rekonstruktsioon» tõlkimine inglise keelde
Matthew Hyde – Rein Raua «Täiusliku lause surm» ja Meelis Friedenthali «Mesilased» ning Maarja Kangro ja Andrei Hvostovi ajakirjades ilmunud lühema loomingu tõlkimine inglise keelde
Consuelo Rubio Alcover – Priit Pärna «Tagurpidi» ja Andrus Kivirähki «Ussisõnad» tõlkimine hispaania keelde
Mõttekirjanduse tõlkežürii koosseisus Margus Vihalem (esimees), Linda Kaljundi ja Jaak Kangilaski valis auhinnale kandideerima järgmised teosed:
MÕTTEKIRJANDUS
Tiit Kuuskmäe – Ferdinand de Saussure «Üldkeeleteaduse kursus»
Ülo Maiväli, Sille Remm, Kristiina Vind – Ernst Mayr «Bioloogilise mõtte areng. Mitmekesisus, evolutsioon ja pärilikkus»
Indrek Rohtmets – Andrea Wulf «Looduse leiutamine. Alexander von Humboldti uus maailm I»
Anti Saar – Jacques Rancière «Esteetika kui poliitika»
Kaia Sisask – Julia Kristeva «Võõrad iseendale»
Jaanus Sooväli – Friedrich Nietzsche «Sealpool head ja kurja. Tulevikufilosoofia eelmäng»
Lastekirjanduse žürii koosseisus Ilona Kivirähk (esimees), Janno Põldma ja Helena Koch valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:
LASTEKIRJANDUS
Jaanus Vaiksoo «Laul Eestimaast»
Mika Keränen «Fantoomrattur»
Piret Raud «Kõik minu sugulased»
Leelo Tungal «Hallooo!»
Kadri Hinrikus «Katariina ja herned»
Reeli Reinaus «Maarius, maagia ja libahunt Liisi»
Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii koosseisus Mihhail Trunin (esimees), Maia Melts ja Veronika Einberg valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:
VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND
Jaan Kaplinski «Улыбка Вегенера»
Nikolai Karajev «Кшетра Розенберга»
Igor Kotjuh «Естественно особенный случай: стихотворения в прозе»
Kalle Käsper «Чудо»
Jelena Skulskaja «Пограничная любовь»
Polina Tšerkassova «Звенящие сказки»
Artikliauhinna žürii koosseisus Maarja Vaino (esimees), Luule Epner ja Liina Lukas valis aastaauhindadele kandideerima järgmised artiklid:
ARTIKLIAUHIND
Toomas Haug «Kuramaazi lõpp» (Looming nr 9)
Anne Lill «Naine sõja haardes: Andromache lugu» (Vikerkaar nr 9)
Arne Merilai «Olmesümbolism Viivi Luige luules» (Looming nr 2)
Rein Undusk «Jaan Krossi tegelikkuse manifestatsioonid» (Keel ja Kirjandus nr 2)
Vaapo Vaher «Ernst Enno hiiumaisus» (Looming nr 6)
Piret Viires «Digitaalse kirjanduse defineerimisest ja periodiseerimisest» (Philologia Estonica Tallinnensis nr 2)