/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/13/7574757t1h4781.jpg)
Reedel, 16. veebruaril avatakse Tallinna Kunstihoones rahvusvaheline kaasaegse kunsti suurnäitus «Riik ei ole kunstiteos», mis uurib lähenevast Eesti juubelist ajendatuna riigi, rahvuse ja rahvusliku identiteedi keerukust ja problemaatikat.
Kunstihoone suurnäitus arutleb Eesti juubeliaastal riigi ja rahvuse keerukatel teemadel (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepa sõnul on Kunstihoonel keskse kaasaegse kunsti institutsioonina kohustus mitte lihtsalt tähistada Eesti riigi olemasolu, vaid teha sügavam sissevaade sellistesse olulistesse teemadesse nagu rahvus ja rahvuslik identiteet. «Lisaks tähistamisele peaks ühe riigi sajas juubel olema ka mõttekoht. Seetõttu otsustasime kolm aastat tagasi kutsuda teemat püstitama ja näitust kureerima Katerina Gregose, kuraatori kelle koostatud väljapanekud on tähelepanelikud käsitletava suhtes, visuaalselt tundlikud ning üllatavad. Näituse keskseteks teemadeks on rahvusriik, rahvas ja rahvuslus, vaatame neid just tänase Euroopa kontekstis. Brexit, natsionalistlike parteide esiletõus ja Euroopa regioonide iseseisvuspüüdlused näitavad selgelt nende teemade olulisust.»
Näituse on kureerinud Brüsselis elav kuraator, kirjanik ja lektor Katerina Gregos. Kuraatorina uurib ta kunsti, ühiskonna ja poliitika vahelisi seoseid, keskendudes eeskätt demokraatia, inimõiguste, kapitalismi, kriisi ja muutuvate globaalsete tootmistsüklite teemadele. Hetkel on ta Riia biennaali peakuraator ning Münchenis ja Samoses tegutseva Schwarzi Fondi kuraator.
Joonistuste, skulptuuride, fotograafia, tekstipõhiste tööde, filmide ja installatsioonide kaudu uurib «Riik ei ole kunstiteos» identiteedi, kuuluvuse ja ühismälu mõisteid ning natsionalistliku mõttelaadi ja riigiüleste institutsioonide (näiteks Euroopa Liidu) vahel valitsevat ebamugavat pinget. Tuues eri riikidest kokku üle kahekümne eripalgelise kunstniku, sh mitu uut tellimust, kaardistab näitus Mandri-Euroopa muutuvat poliitilist maastikku ja selle piire ning samuti eristava identiteedipoliitika probleemi.
Näitusel osalevad kunstnikud: Ewa Axelrad, Loulou Cherinet, Marta Górnicka, Lise Harlev, Femke Herregraven, Thomas Kilpper, Szabolcs KissPál, Stéphanie Lagarde, Ella Littwitz, Thomas Locher, Cristina Lucas, Damir Muratov, Marina Naprushkina, Daniela Ortiz, Katarzyna Przezwańska, Larissa Sansour, Jonas Staal, Kristina Solomoukha & Paolo Codeluppi. Eesti kunstnikest on näitusel esindatud Flo Kasearu, Jaanus Samma, Tanja Muravskaja, Kristina Norman ja Ivar Sakk.
Näituse kujundus: arhitektuuribüroo b210, autorid: Aet Ader, Mari Hunt, Zane Kalnina, Kadri Klementi, Karin Tõugu.
Eesti Vabariik 100 kunstiprogrammi kuuluv näitus on Tallinna Kunstihoone 2018. aasta näitusekava põhiekspositsioon, mis jääb avatuks 29. aprillini. Näituse avamine toimub reedel, 16. veebruaril kell 18.00.