:format(webp)/nginx/o/2018/02/16/7589543t1h6395.jpg)
Kui ma sain justkui lennult raamatu pealkirjaga «Miks aeg lendab?», autoriks The New Yorkeri toimetuse kirjanik Alan Burdick, tuli tahmatult pähe lennukas võrdlusküsimus: «Miks lind lendab?» Vastus: et olemas olla. Võib-olla lendab aeg samal põhjusel. Et olemas olla. Nagu ruumgi levib – et olemas olla. Kuid ettevaatust, inimkesksus! Inimene on oma suuruse poolest universumi keskpunkt, asudes aatomi ja universumi suuruse vahel nii oma massi kui pikkusega. See ei ole nõnda lineaarses skaalas, küll aga logaritmilises. See veel ei tähenda, et kõik oleks inimlik ja inimesele mõistetav.