RAAMIST VÄLJAS. Hapu näoga pidulised ehk kuidas tähistavad kunstnikud Eesti 100 aasta juubelit? (1)

Kaarin Kivirähk
, kunstikriitk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaadrid Kristiina Normani teosest «Jumalad, andke tuli tagasi» (12 min, ühe kanali digitaalne video, valmimisaasta 2018). Teoses on kasutatud Märt-Matis Lille originaalmuusikat.
Kaadrid Kristiina Normani teosest «Jumalad, andke tuli tagasi» (12 min, ühe kanali digitaalne video, valmimisaasta 2018). Teoses on kasutatud Märt-Matis Lille originaalmuusikat. Foto: Kaader videost

Kui eelmise aasta lõpus tähistati ootusärevalt sadat päeva 24. veebruarini, moodustati Vabaduse väljakule rahvatantsijatest liivakell. Rahvatantsijate juht ütles, et kokku õnnestus ajada üle 500 inimese, kuna tantsijates tekitas üleskutse suurt elevust ning südamed olid täis siirast ja ehedat rõõmu ideest oma riigile midagi kinkida. Mõtlesin siis, kui erinev on rahvatants kaasaegsest kunstist.

EV 100 programmi kuulumine tekitab kunstnikes ja kunstiasutustes tihti pigem kerget piinlikkust kui uhkust, EV 100st ollakse juba ette tüdinenud, rahvuslikku ideoloogiat peetakse problemaatiliseks. Aga Kaarin Kivirähk küsib oma artiklis järgmist: «kunstnikud ei moodusta oma kehadest liivakellasid ega vehi rõõmsalt sinimustvalge lipukesega, kuid võib-olla ei ole nad oma kriitilise mõttega üldse mitte hapu näoga pidulised, vaid hoopis – aga väga salaja ja omamoodi – isegi patrioodid?»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles