Riho Baumann: mina ei ole omavahel kraaklevaid punkareid või hipisid küll mitte kunagi näinud

Indrek Spungin
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Legendaarne diskor ja hipi Riho Baumann
Legendaarne diskor ja hipi Riho Baumann Foto: Erakogu

23. veebruaril toimub Tallinnas klubis Factory pidulik kontsert «Sada aastat eesti punki», kus astuvad üles vägevaimad eesti punkbändid läbi aegade: Singer Vinger, J.M.K.E., ja Psychoterror. Suure juubelikontserdi eel kohtusime rahvusraamatukogus legendaarse lillehärra Riho Baumanniga ja ajasime pisut juttu. Pungi vaimus tundus tema teietamine kuidagi kummaline.

-Riho, oled sa rohkem rokitaat või diskotaat? Või pungitaat?  Kõik nende muusikastiilide austajad on sind oma muusika järgi taadiks kutsunud. Kuhu sind ennast kõige enam tõmbab?

Liigun alati just sinna paika, kuhu ma omadega parajasti sattunud olen, arutlemata, miks ja kuidas. Ning alati on just see minu jaoks parim paik – sest ega mitmes kohas korraga olla ju ei saagi. Kui kõiki noid tegelemisi aastate tagant luubiga uurima hakata, siis kulub sellele ilmselt jube palju aega ning läbi luubi vaadates muutub kõik toimunu paraku kildjaks ja ka tüütuks.

Eks noid vaimukaid sõnakilde leiutabki ju rahvasuu ja ega ma juhtunust ise suurt aru  saagi. Ega rahvasuult ei saa ka miskit selgitust – sest ta teab, et just nii ongi, kuna ammusest ajast ju räägitakse. Kasutan siinkohal juhust, et omakorda lihtsalt kogu südamest tänada neid nutikaid rahvasuid. Ning muidugi eriti meie visasid punkareid, kelle rohketele heliplaatidele jäädvustatud muusika najal õilmitseb pungirahvas ikka pikki sajandeid. Eks olen ju minagi – ja laiemalt ilmselt kogu eesti rahvas – nende tragide toimetamiste najalt paljuski avarama mõttelaadi omandanud.

Aga et peaks veel nagu järjestama omi stilistilisi hoiakuid? Jäägu need nagu on – igaüks  meist saab ju kohe pihta, mis esiplaanil toimub. Teised tagaplaanid olgu siis nagu assistentidena kaasas. Oleme ju inimesena tervik ja jupitamine võib olla paraku eluohtlik. Et monteerid lahti, aga kokku panna enam ei oskagi. Samas muidugi edutab meie hea semu Aeg meid kõiki tasapisi sujuvalt taadiks-memmeks ja sinna ette ikka alatasa ka miskit toredat tunnustavalt lisatakse.

-Räägi, milline oli su esimene teadlik kohtumine muusikaga.

Olin selline tragi raadiofänn – kuulasin regulaarselt mitmeid kanaleid, sain isegi BBC viktoriinilt auhinnaks SP Slade «Coz I Luv You». Kuid lähemalt teadlikuks sellest, mil moel muusika fännide ette ilmub, sain siiski vast aastast 1970 – füüsikaõpingute ajal Tartus. Intris olime 8 tudengit toas, kus 5 neist valdasid pille, ning tasapisi vormiti mu silme all andekaima eestvedamisel (Sõprade) «Kogudus». Menulooks kujunes neilt «Ära süüdista saatust». Sain nii proovidest kui kontsertidest osa. «Koguduse» kujunemisel omandatud energeetikaga saime veel kokku panna ka tudengite Diskoteegi. Hiljuti juubeldasime koos - Eesti Disko 45!

-Kuidas tabas sind hipivaimustus ja mis see sinuga tegi?

See oleks nagu nii minu kui ka paljude mu sõprade sees vaid oodanud avanemise puhuks märguannet. Juuksedki kasvasid lausa omatahtsi pikemaks, tekkis laiem sõpruskond, mis viis maanteede äärde hääletama piki Eestit ja kaugemalegi. Hiljem selguski, et hopi (hipi) indiaanlaste ajakulg ennustas Woodstocki toel noortele ja kogu planeedile taas rahumeelse elulaadi kujunemise võimalusi. Virgus kosmiliste tajudega Universumi arenguliinide potentsiaal, kuhu lõpuni üleminekust me siiani vaid und näha oskame.

-Sa oled alati noortega läbi käinud, kas noored on alati samasugused või midagi muutub ka nende juures?

Noored on alati elanud mingis oma maailmas, kuna neil puudub ju arusaam eelnevalt ajaloos toimunust. Nad suudavad olemisele lisada mingit uuendavalt ergastavat energeetikat, mis siis viibki omakorda meid kõiki arenguliinidel edasi. Sugulaste pool üllatas meid kaheaastane Emma, kes võttis kingituste kättetoomise kenasti kohe enda hooleks luulesalmegi nõudmata. Nii et noortelt on alatasa üllatusi tulemas, mille najalt reeglistikudki muganduvad.

-Mille nimel oleksid nõus tegema tehingut Kuradiga?

Siia rubriiki vast killukesi selgitamisi: üks maailmanimega jurist leidis vaagides kristlikku religiooni, et sellise tegelase olemasolu, kelle kaela kõik maailma pahandused veeretada saab, on konstruktiivne eksitus. Nii et oodakem järjekordset Martin Lutherit, kes need asjad kosmilise eetikaga raamistikku viidud saab. Ka Vatikanis olevat juba mitmel korral kohtutud üleloomulike olendite saadikutega, nii et oodakem siitki muutuvusi. Seni ma ei ruttaks looma veel mingit firmat. Need veerevad kindla peale – ja aiva rutulisemates variantides – praegugi pankrotti veerevad. Selline enesehävituslik tendents praegu ruulib.

Ning kunstnikud leiavad, et sellise tegelase imago on napsatud kusagilt etno-religioonide aegadest, kui veel polnud teab mis muid relvi kui hirmu äratav välimus, et vaenlasi ehmatada.

-Tõlkija Juhan Habicht on öelnud, et punkarite väljanägemine oli agressiivsem kui hipidel, sest maailm läheb kogu aeg närvilisemaks? Kas on nii? Ja kuidas säästa oma närve selles hulluses?

Ega paraku pole kusagilt leida sellist teatmikku, kus oleks kirjas, milline see õige hipi  või punkar olema peaks. Nii et igal arutlejal ja osalejal on õigus olla selline, nagu ta parajasti ennast tunneb. Moeloojate logistika aga on lisanud juurde nood ajalikud riietuslikud karnevalitavad, mis siis vajadusel alul uudistajaid ka valiku tegemisel toetavad. Et pane aga vorm selga ja oledki politseinik valmis. Paraku kõik osalised teavad, et ka Pungiriigis jäävad taolised trikitajad alul ikka massistseenidesse. Asjalised lävivad omavahel lahedalt, südamlikult ja mugavalt, sest ollakse koos ja toimitakse koosluse tavades. Mina ei ole omavahel kraaklevaid punkareid või hipisid küll mitte kunagi näinud...

Kuidas aga säästa ennast sootsiumis valitsevas kaoses, arutlevad paremini vast psühholoogid. Juba fikseeritakse valitsevat sotsiaalset kaost – kui Post Truth Society – maakeeli vast Tõeväänajate ehk Tõe Järgne sootsium. Siit järeldus, et kui diagnoos on pandud, siis algavad ka sotsiaalse süsteemi ravitaktikad. Seniks avitavad meid aga enamasti just oma lemmikmuusikute kuulamine. Ja eks ilmselt ka need toredad lahedad kontserdid, mida te ikka korraldada tavatsete.

-Millega sa praegu tegeled peamiselt?

Endist viisi ikka armsa Realismuse pakutavate õpetlike olukordade garneerimisega ulmeliste visioonidega. Seega olen alati üllatusteks alati avatud.

-Millisest muusikast virgutust leiad?

Olenevalt meeleolust, mis parajasti domineerib. Ning alatasa leian ka uuenduslikke pärleid, mis omakorda avardavad seniseid raamistikke.

-Kuidas on tunne suure juubeli eel, kuidas Eesti tundub? Kas on piisavalt lilleline?

Sada aastat tagasi oli mu vanavanemate talu Prangli saarel Lillemäel. Ning praegu askeldan ma ringi juba Õismäel. Siin on meil ka enamik bussipeatusi lilleliste nimedega. Nii et meil on küll lillerahva jaoks parimad tingimused loodud. Eks igal pool saab leida paiku, kus saame kenasti toimida oma arusaamade raamistikus. Seniks aga tragidust ja visadust – neilegi, kes aitavad 100-aastasel Eesti riigil edaspidisest veelgi kaunimaid elamusi ja paremaid tulemusi ühiselt saavutada!

-Miks me ikkagi välja sureme, kas lillelaste sõnum make love on eestlastele nii võõras?

Sellist petujuttu ajavad meile ju Tõeväänajate koostatud statistilised trikitamised. Loogem armastusega - Make Love, NOT WAR - kõike, mis meid ümbritseb ja millest unistame, ei ole vaid erootilise pinnaga piiratud. Armastagem laiemalt, kogu loodust tervikuna! Siis hakkavad armastuse tilgakesed – nagu koore tilgake kohvitassis – olukorda meie ümber toneerima ja elu omandabki taas ka siinkandiski uuendusliku maitsestuse. Me oleme ju ikkagi iseleiutajate põlvkondadelt saanud viimasel ajal juurde tubli annuse ka mitte vaid loomingulist ergastamist.

-Pidupäeva eel käib hoogne käib muusikafoorumis Rada7 kampaania, 100 parimat eesti punklugu läbi aegade. Millised võiks olla sinu lemmikud?

1. «Paneme punki» JMKE

2. «Insener Garini hüperboloid» Vennaskond

3. «Teen, mida tahan» Psychoterror

4. «Õnn on elada me maal» Velikije Luki

5. «Eile nägin ma Eestimaad» Ruja

6. «Massikommunikatsioon» Singer Vinger

7. «Üks sõna» Propeller

8. «Kuniks elul on antud veel olla» Nyrok City

9. «Suurlinna tuled» Kurjam

10. «Põhjamaa neid» The Tuberkuloited

11. «Maailm on hulluks läinud» Punkentsefaliit

12. «Sõbrad» Huiabella Fantastica

13. «Käed» Generator M

14. «Cats Of Destiny» Chungin & The Strap-On Faggots

15. «Punk on lahe!» Punk T

16. «Eesti Kallis» Fontaneros

17. «Võidumees» Jaak Arro & Vanemõde (Päratrust)

18. «Tulevikus keegi meid ei mäleta» Pööloy Gläänz

19. «Viies ratas» Operatsioon Õ

20. «Maksmata võlad» Legshaker

21. «Tänavanurkade deklaratsioon» KULO

22. «Laul huntidest» Ajutine Valitsus

23. «Aga võib-olla mitte» Square

24. «Orjapõlvlane» The Belka

25. «Valetavad poliitikud» Aadu Sitapea V Kolonn

26. «Täna sai tuhat aastat täis!» Aknool

27. «Ela oma võimete tasemel!» Totally Obnoxious!

28. «Where`s Your Brain?» Noisemurder

29. «Aegna hümn» Soulout

30. «Ainus sõber, ainus seadus»

31. «Teistest parem» Conflict OK!

32. «Öine lend» Idiootsuse Revolutsioon

33. «Lõputu juuli» Anarch

34. «I Don't Want To Be Star In Hollywood» IQ Negative

35. «Eesti-Soome toru» Varuväljapääs

36. «Transilvaania krahvid» Raisk

37. «Spooky Man» Directors of the Universe

38. «Autoportree» Hommikune Vahetus

39. «Jõmmi lugu» Müstika

40. «Meie aja kangelased» John Stuart Mill

41. «Asjade käik» Vedel Leib

42. «Musta kassi vana» Ave Luna

43. «Punk ei sure (Punk`s Not Dead!)» Pahad Päevad

44. «Alles ei jää midagi» Alice Tisler

45. «Kabistaja» Zriamuli

46. «Tissid» J.U.K.U.

47. «Vana lõpp on uue algus» Uuestisünd

48. «Maailm lõpeb maikuus» Delirium Brothers

49. «Ei ole säästumees» ZLO

50. «Viljandi tänavad» ÕIP

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles