Avatakse näitus Eesti disaini vastuolulisemast ja keerulisemast kümnendist

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Avatakse näitus «Uus vaev».

FOTO: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Reedest, 23. veebruarist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatud 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit esitlev näitus, mis keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega.

«Uus vaev» tuli fraasina käibele 1980. aastate alguses, et parodeerida hoogustuvat kommertslikku ja apoliitilist new wave'i liikumist läänes. Arvestades toonast autoritaarset ajastut, toimis see ka jälgi segava vahendina, mis mõjus omakorda väljakutsena valitsenud võimuorganitele.

Tollases lagunevas ja ideoloogiliselt polariseerunud ühiskonnas esile kerkinud Eesti disainerid tegutsesid olustikus, mis erines kardinaalselt nende ea- ja ametikaaslaste omast läänes.

Mõistes hukka neid ümbritseva keskkonna puudulikkuse ja (inim)vaenulikkuse, asusid noored Eesti disainerid formuleerima uut – oma keskkonda. Kollektiivse sõnakuulmatuse vaimus ammutasid nad inspiratsiooni ja energiat popkultuurist ja interdistsiplinaarsest eksperimenteerimisest. Toetudes hübriidsetele tegevusvormidele, kuhu kuulusid ka performance’id, kontseptuaalne kunst, muusika ja film, väljendasid nad uue generatsiooni identiteeti projektide, sündmuste ja väga nähtava näitusesarja kaudu, kus põimusid ideed linna- ja keskkonnakujundusest, sisearhitektuurist ning toote-, mööbli- ja plakatidisainist.

Püüdes avada selle keerulise ja vähe uuritud perioodi konteksti, (disaini)strateegiaid ja osalejate ringi, toob käesolev näitus kokku töid, mille hulgas on ka avalikkusele seni tundmatuid materjale.

Jüri Kermiku initsiatiivil 2015. aastal alanud uurimusliku projekti objektiks on viimase nõukogude perioodi kümnendi suhteliselt väheuuritud ja keerulisel disainimaastikul arenenud ideede lähtekohad ja väljundid, neist tulenevate järgnevuste jälgitavus ja tähendus üleminekul ühest poliitilisest süsteemist teise.

Näituse eesmärgiks on illustreerida neid seoseid keskkonna loomise – kujutluse ja reaalsuse vaheliste vastuolude ületamise kontekstis.

Projekti käigus tehtud uurimustööd kokku võttev artiklite kogumik ilmub muuseumi kirjastatuna mais.

Näituse ekspositsiooni on kaasatud töid ligi viiekümnelt autorilt, nende hulgas on Malle Agabuš, Margus Haavamägi, Aleksander Jakovlev, Eero Jürgenson, Tiit Jürna, Katrin Kask, Mari Kaljuste, Jüri Kass, Mari Kurismaa, Leonardo Meigas, Taso Mähar, Toivo Raidmets, Tõnu Riit, Taimi Soo, Matti Õunapuu ja Silver Vahtre.

Eksponeeritud on teoseid tarbekunsti- ja disainimuuseumi, arhitektuurimuuseumi, rahvusraamatukogu kogudest, erakogudest ning autorite arhiividest.

Näitus jääb avatuks 27. maini. 

Tagasi üles