Nullindate comeback

Christine aka «Lady Bird» (Saoirse Ronan) on 17-aastane, suurte unistuste, provintsikompleksi ja kergelt boheemlasliku ellusuhtumisega. Foto: Kaader filmist

Esmapilgul võib «Lady Bird» näida järjekordse coming-of-age-draamana. Viiele Oscarile kandideeriv linateos on siiski enamat paljunähtud suureks sirgumise loost. 

Kriitik Aurelia Aasta kirjutab: Milleeniumi alguspooles vaatasid noored üheksakümnendate filme, närisid mullinätsu ja igatsesid möödunud kümnendi järele – tundus kõik ju palju ehedam, metsikum. Aeg triivib omasoodu ja juba leidub neid, kes nullindate algusaegaegade poole õhkavad. Elu näis minevikus justkui rohkem elu – julgeti tunda, julgeti teha.

Just suutmatus olnusse naasta teeb möödunust igatsusobjekti. Viimane põhjendab ka retrokümnendite comeback’i filmikunstis. «Lady Bird» ei paku seejuures ainult nostalgiadoosi, vaid kõnetab sügavamatel teemadel, jälgides tavaliste inimeste elu empaatilise, ent kohati iroonilise pilguga – täpselt nii nagu peab.