Veel kord rahvuslusest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ella Litwitzi installatsioon «Tundmatu maa lõunas» koosneb mullaringidest 24lt maalt, mis keelavad Iisraeli kodanikul riiki siseneda.

FOTO: Karel Koplimets, Tallinna Kunstihoone

  • Hanno Soans kirjutab suurnäitusest «Riik ei ole kunstiteos».
  • Sellise näituse toimumine näitab kohaliku demokraatia suhteliselt head tervist.
  • Näitusetervik on suurepäraselt komponeeritud, sisaldades eri tajurežiime.

Vabaduse väljaku on hõivanud EV100 programmi kuuluv ambitsioonikas suurnäitus «Riik ei ole kunstiteos». Ühtaegu Tallinna Kunstihoones ja kolmes Vabaduse väljaku galeriis on väljas just selleks näituseks loodud teosed, mis kritiseerivad etnosel põhinevat rahvuslust ning ergutavad rahvuslusele kaasavamaid tähendusi otsima.

Eelkõige kõnetab näitus tänapäeva Euroopa vastakat kultuurikonteksti, kus tugevnev šovinism ja «pead tõstev võõraviha jagavad tegelikkust selliste rahvusvaheliste ühendustega nagu Euroopa Liit ja nende ühenduste üleeuroopalise poliitilise nägemuse, rahvusülese vaatepunkti ja piiriülese majanduspoliitikaga» (kuraator Katerina Gregos).

Kui tegemist poleks rändekriisi süvenedes ja ka Brexiti kontekstis üha akuutsemaks muutuva teemaga, võiks öelda, et midagi sellist sai Kumus seoses Rael Arteli kureeritud näitusega «Räägime rahvuslusest! Ideoloogia ja Identiteedi vahel» 2010. aastal juba ära tehtud. Viimane jagas praeguse näitusega sarnast sotsiaalkonstruktivistlikku suhtumist. Samas on ainuke ühine kunstnik kahel ühtmoodi positsioneeruval näitusel Tanja Muravskaja.

Tagasi üles