Orelipoisi puudutus

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Orelipoiss «Sünnipäev».
Orelipoiss «Sünnipäev». Foto: Plaadi esikaas

Kui mitmekülgse Jaan Pehki alter ego Orelipoisi viimase kümnendi salvestusi dokumenteerivat albumit «Sünnipäev» võrrelda filmiga, siis võiks selleks olla Guillermo Del Toro «Vee puudutus». 

Nii Del Torol kui ka Orelipoisil on kombeks luua kontraste erinevate emotsionaalsete ekstreemsuste vahel, lummava muinasjutu võib korraga väga raskelt talutavaks muuta ootamatult sisse toodud võikad stseenid. Samas ei saa ka öelda, nagu ukerdaks Orelipoiss poriste jalgadega sõnamaagia intellektuaalsetel radadel, kirjutab Margus Haav. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles