Ugalas avatakse Kalju Komissarovi maalide näitus

Kalju Komissarovi maalide näitus Ugalas

FOTO: Heigo Teder

Kalju Komissarovi sünnipäeval, 8. märtsil avatakse Ugala teatris väljapanek tema maalidest. Ugala kammersaali seintel on esindatud kümmekond Komissarovi pintslitõmbest sündinud maali, tööde seas leidub näiteks maastikumaale kui ka kunstniku autoportree. Näitus jääb üles järgmiseks kuuks ajaks ning maalidega saab tutvuda tund aega enne etenduse algust.

Kalju Komissarovi maaldie näitus Ugalas

FOTO: Heigo Teder

Kalju Komissarovi maaldie näitus Ugalas

FOTO: Heigo Teder

Kalju Komissarovi maaldie näitus Ugalas

FOTO: Heigo Teder

Eha Komissarovi sõnul ei tasu tema venna Kalju tööde juures traditsioonilisi esteetilisi lähtekohti otsida. «Kaalukam osa Kalju maalidest valmis teatrikooli aastail ja võtkem neid kui isiklikke ülestähendusi, kui Kalju kahevõitlust sümboolse maailmaga, kuhu ta soovis iga hinna eest siseneda ja selles ennast kehtestada. Kindlasti on mõned pildid valminud nende uute teadmiste valgel, mis teatrikoolis rolli tõlgenduste tehnikatest omandati. Situatsioonid tema piltidel on lavalikud, pildiruum või toad nähtud lavastaja pilgu läbi. Oma teatriprobleeme visualiseerides ei seisnudki ta kuigi kaugel otsingutest, mida päriskunstis tollal ette võeti. Ajajärk 1965–1970 oli sürrealismist ja sümbolismist tihe ka päriskunstis ja teose edu oli auditooriumi silmis seotud ikka mingite mütoloogiliste kihistustega,» kirjeldas ta.

Kalju Komissarovi tee Ugala teatris sai alguse 1985. aastal märgilise lavastusega «Vennad Lautensackid». Järgnesid «Ja sajandist on pikem päev», 13. lennu, Kalju esimeste õpilaste, diplomilavastused «Teekond punktist A punkti B», «Hamlet», «Oklahoma» ja «Kolm õde2, hiljem juba «Helisev muusika», «Marylin» jt. Kalju viimaseks tööks Ugalas jäi TÜ VKA 9. ja 10. lennu diplomilavastus «Inetu». Kalju käe all valmis Ugalas üle kolmekümne lavastuse, 1989–1991 oli ta Ugala peanäitejuht, 1987–2000 Ugala teatri lavastaja. Tema säravaimateks näitlejatöödeks Ugalas olid Jedigei lavastuses «Ja sajandist on pikem päev» ja Danton lavastuses «Giljontiin Dantonile».

Oma elu viimased kolmkümmend aastat pühendas Kalju Komissarov esmajoones just teatripedagoogikale, olles 1984–1996 Toompea teatrikooli õppejõuks ja juhatajaks ning alates 1996. aastast kuni surmani Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna sisuliseks juhiks ja arendajaks. Lisaks juhendatud neljateistkümnele näitlejate lennule annab Kalju pedagoogitöö sisulisest suurusest ja viljakusest tunnistust kasvõi tõsiasi, et eesti teatrite tänastest juhtidest on kaheksa Kalju Komissarovi vahetud õpilased, neile lisandub veel terve rida meie teatripilti hetkel aktiivselt kujundavaid lavastajaid. Lavastama ja teatreid juhtima on asunud juba ka Komissarovi õpilaste õpilased, mis annab tunnistust sellest, et me võime päris kindlasti öelda, et Panso koolkond elab tänases eesti teatris edasi Komissarovi koolkonnana.

Lisaks Komissarovi maalide näitusele avatakse samal päeval teatrigaleriis väljapanek TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava üliõpilaste töödest. Eksponeeritud tööd on valminud erialatundides õppetöö käigus, kus püütakse tundma õppida kõiki butafooria valmistamisel kasutatavaid enamlevinud materjale ning uuritakse erinevate värvide ning maalimisvõtete koosmõju. Välja pandud tööd on valminud Kersti Rattuse ja Eero Ehala juhendamisel.

Loe ka neid

Tagasi üles