Sarrazini lünktabelid

Thilo Sarrazin Tallinnas Inimõiguste aastakonverentsil. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Saksa toimeka sotsiaaldemokraadi ja pensionil tippametniku Thilo Sarrazini «Soovmõtlemises» on palju stereotüüpe. Ühe stereotüübiloo jutustas mulle paar aastat tagasi tubli Eesti ettevõtja. Ostnud nad tööviljakuse tõstmiseks sakslastelt uue udupeene masina. Enne masina käikulaskmist tulnud tootjafirma esindajad üle vaatama, kas ostja on ikka kõik jupid õigesti kokku pannud. «Te peaksite siit veidi õlitama,» pakkunud saksa insener. 

«Jah!» kostnud eestlane ja haaranud nurgast lahtise tavotiämbri koos päevinäinud pintsliga. Ahastades hüpanud kallis kostüümis külaline vahele: «Mustus ja tolm! Siia sobib üksnes spetsiaalne õli, ja enne tuleb käed ära pesta! Muidu rikute masina ära!» Kohalikel vajunud suu ammuli, ent saadud ikka aru, et kõrgem tootlikkus tähendab veel midagi peale kalli masina ostutehingu. Rohkem kui õlimarkide üle arutatud hiljem, et kas nad saatsid naisinseneri, kuna oleme nii väike tellija. Eestlane leiab ikka võimaluse ennast halvasti tunda!