Kolmandik kultuuripärandist on viie aasta pärast digitaalselt kättesaadav

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aksel Randmeri fotokogu digiteerimine Pärnu muuseumis.
Aksel Randmeri fotokogu digiteerimine Pärnu muuseumis. Foto: Mailiis Ollino

Kultuuriministeeriumis valmis tegevuskava kultuuripärandi digiteerimiseks. Tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik meie mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ja uuendada mäluasutuste info hoidmise taristut.

Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti. Praeguseks on nendest digiteeritud vaid umbes kümnendik. Samas on digiteerimine üks paremaid ja osal juhtudel ainuke viis, kuidas teha kultuuripärand võimalikult paljudele huvilistele lihtsalt kättesaadavaks, tagades samas ainulaadsete pärandiobjektide säilimise.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits ütles, et pärandi digiteerimisega luuakse ennekõike uusi võimalusi ja paremaid eeldusi uute teenuste ja kultuurinähtuste tekkimiseks. «Kultuuripärand on üks väheseid, kui mitte ainus oluline ressurss, mis ei kahane, vaid kasvab pidevalt. Seepärast on oluline teha see lihtsasti kättesaadavaks nüüdisaegse tehnoloogia võimaluste abil,» ütles Sits.

Tegevuskava fookuseks on eelkõige pärand aastatest 1900 kuni 1940. Nüüdseks juba digiteeritud ja tegevuskava tulemusena digiteeritavate materjalide hulk mäluasutustes kasvab 2023. aastaks järgmiselt: dokumendid 3%, esemed 32%, film 60%, fotod 60%, kunst 55% ja trükipärand 28%.

Pikalt ettevalmistatud tegevuskava koostamine võttis küll algselt planeeritust rohkem aega, kuid tänu sellele peaks valminud tegevuskava vastama protsessis osalenud koostööpartnerite ootustele. Seda tõestab seegi, et tänu tegevuskavale rahastavate projektide maht kasvas võrreldes protsessi algusega peaaegu kolm korda.

Tegevuskava hõlmab lisaks digiteerimise projektidele ka pärandi säilitamise taristu uuendamist. Mäluasutustele luuakse digitaalse pärandi arhiveerimise lahendused ja e-teenused. Samuti tehakse masinloetavaks umbes 1,2 miljoni objekti avaandmed.

Projekti kogumaksumus on 9,16 miljonit eurot, millest 8,28 miljonit eurot on planeeritud Euroopa Liidu struktuurivahendite investeeringutest.

Tegevuskava valmis Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös. Samuti andsid suure panuse paljud Eesti mäluasutused, s.h eestvedajatena Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Filmi Andmebaas ja Rahvusarhiiv koos teiste mälu- ning kultuuriasutustega.

Tegevuskava elluviimise üldkoordinaator on Kultuuriministeerium. Alamprojekte viivad ellu Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kunstimuuseum SA, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusarhiiv ja Tartu Ülikool. Planeeritud tegevused viiakse ellu aastaks 2023.

Tegevuskava «Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023» on kättesaadav siin.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles