Lavaka 28. lend hakkab lõpetama

Hetkl lavastusest «Richard³». Foto: Paide Muusika- ja Teatrimaja

Tänavu kevadel lõpetab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli Anne Türnpu ja Mart Kolditsa juhendatud 28. lend. Publiku ette jõuab kolm tudengite iseseisvat lavastust.

Laupäeval, 10. märtsil esietendub Paides Jan Teeveti lavastatud «Richard³».

Peaaegu 425 aastat hiljem, pärast valgustusajastut, tööstusrevolutsiooni, interneti leiutamist, tehnoloogia võidukäiku, loendamatuid sõdasid ja lugematuid verevalamisi on Shakespeare’i värss ja kuningas Richardi lugu endiselt terav, endiselt tabav, endiselt aktuaalne.

Lavastaja Jan Teeveti sõnul lammutab Richard vahendeid valimata maailma, millesse kuri saatus ta paiskab. «Meie ehitame seda maailma, ehitame Richardile ja ehitame saatusele, et nad ühes ajalik-ajatus hetkes taas kohtuda, üksteist mõõta võiksid. Ühendame sõna ja liha, valguse ja varju, pildi ilu ja selle rikkumise paratamatuse, Shakespeare'i ja iseenda,» ütles Teevet. 

«Richard³» etendused toimuvad kolmel märtsiõhtul Paide Muusika- ja Teatrimajas ning ühel korral aprillis Tallinnas, Vene Teatris.

Laupäeval, 17. märtsil esietendub Tallinna Linnateatris Priit Põldma ja Ingmar Jõela «Kratt».

Lavastus ammutab ainest nii mütoloogiast kui teatriloost, kuid otsib muistendites ja balletis kujutatud olukordadele ja tegelastele vasteid ümbritsevast reaalsusest.

Priit Põldma leiab, et pidev saavutamine sada aastat noores Eestis on aktuaalne. «Lakkamatu tunnetus, et me pole teistega veel võrdsed, et meie kohale jõudes polnud tunnid mitte lihtsalt alanud, vaid juba läbi ning nüüd peame üksinda terve koolipäeva järele vastama. Kannad kokku vara ja väärtusi, mis ei ole sinu omad. Ikka selleks, et näida, et olla keegi. Et sind hinnataks, et märgataks, et armastataks. Kui muu ei aita, teed krati, lähed täiskuu neljapäeval nelja tee ristile ja vilistad,» kirjeldas Põldma lavastuse sõnumit. 

Neljapäeval, 12. aprillil esietendub Köismäe tornis Johan Elmi lavastus «Noad kanade sees».

Kaasaegse ühe menukaima Šoti näitekirjaniku David Harroweri näidend räägib ajatu ürg-instinktidel, religioonil ja ihal põhineva poeetilise loo noorest naisest, kes maailma tundma õppimiseks hakkab end ümbritsevaid asju nimetama. See on pea seksuaalne kirg sõnade järele. See on lugu emantsipatsioonist ja maailmapildi avardumisest nii kaugele, kuni nähtavale tulevad valed. Ja siis sealt edasi, kuni surm tuleb ette.

Lavastaja Johan Elmi sõnul on seda tükki lavastatud kahekümne viies riigis, sealhulgas Eestis, ning paljudes neist mitmeid kordi. «Kõikjal on seda teksti nimetatud kaasaegseks klassikaks ja Harroweri ainulaadseks kirjanikuks. Armusin minagi sellesse teksti pärast esimest repliiki. Harroweri viis luua porist poeesiat ja viia oma tegelane pea märkamatult lihtsameelsusest plahvatusliku vabanemiseni, on lummav,» kirjeldas Elm.

«Noad kanade sees» etendused aprillis ja mais Köismäe tornis.