Muie suul, hinges kuul Dovlatovi-filmi arvustus

Leningradi kommunaalkorteri ühisköök, väheosaste nukker pidu. Keskel, kalendri all Dovlatov.

FOTO: SAGa Films

  • Ma nägin unes Brežnevit.
  • Mida ütleks Dostojevski tänapäeva nõukogude komnoortele?
  • Täpselt oligi või kuidagi veel nõmedamalt, veel hullemini.
  • Alguses puhus saksofoni, pärast reetis kodumaa.

Leningrad, november 1971. Halli taeva ja ja porise maa vahel on niisugune (jutustaja näitab näppudega umbes kümnesentimeetrist vahemaad) pilu, kus kurvad ja segaduses inimesed oma asju üritavad ajada. Nii võib kokku võtta esmamulje Aleksei German noorema filmist «Dovlatov», mis räägib kuuest päevast vene kirjaniku Sergei Dovlatovi elus.

See arvustus räägib Aleksei German noorema filmist «Dovlatov» ja räägib kuuest päevast 1971. aasta novembris vene kirjaniku Sergei Dovlatovi elus. Üldiselt ei peaks te üldse praegu siin arvustust lugema, vaid kohe seda filmi vaatama minema, saab tingimusteta soovitada. Kui film nähtud, siis tulge tagasi ja vaadake, kes olete kriitikuga nõus.

Edasi lugemiseks:

Oled juba tellija? LOGI SISSEvõi

Maksetingimustega tutvumiseks mine www.zlick.it/kkk

Tagasi üles