Arheoloogiast, ajalooteadusest ja enntarvellikust esiajakäsitlusest (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnakse aare muistsest Rävalast – maasse peidetud 11. sajandi teisel poolel, pärast aastat 1060. Kui mujal Põhjamaades 11. sajandi teisel poolel mündiaarete moodustumine pidurdub, lakates 12. sajandi alguseks hoopis, siis Eestist teatakse just sellest perioodist enam kui 80 hõbeaaret, mida on mitu korda rohkem kui ühelgi teisel maal Läänemere ümbruses. Aarete erilise rohkusega paistab eelkõige silma Eesti põhjarannik...
Linnakse aare muistsest Rävalast – maasse peidetud 11. sajandi teisel poolel, pärast aastat 1060. Kui mujal Põhjamaades 11. sajandi teisel poolel mündiaarete moodustumine pidurdub, lakates 12. sajandi alguseks hoopis, siis Eestist teatakse just sellest perioodist enam kui 80 hõbeaaret, mida on mitu korda rohkem kui ühelgi teisel maal Läänemere ümbruses. Aarete erilise rohkusega paistab eelkõige silma Eesti põhjarannik... Foto: Mauri Kiudsoo

Meil ei olnud kavas seda lugu kirjutada. Sulge sundis haarama 3.03 Postimehe lisas AK ilmunud intervjuu Enn Tarveliga. Oma jutus võttis auväärt ajaloolane nõuks kritiseerida nii allakirjutanuid kui ka kogu arheoloogilist uurimismeetodit. Tarveli sõnad sundisid vastama.

Ajalugu ja arheoloogia on kaks lähedast sõsarteadust. Mõlemad tegelevad mineviku uurimisega, püüdes arusaadavaks teha seda, mis ja kuidas on olnud varem. Samas on kummalgi omad võimalused ja eripärad, mida alati ei osata, suudeta või taheta teadvustada ning mille mittemõistmine võib põhjustada tõsiseid arusaamatusi ja vastasseise.

Tagasi üles