:format(webp)/nginx/o/2018/03/16/7692665t1hfec8.jpg)
Teie ees on esimesed avalikud kaadrid sel sügisel EV 100 raames linastuvast mängufilmist «Võta või jäta».
Teie ees on esimesed avalikud kaadrid sel sügisel EV 100 raames linastuvast mängufilmist «Võta või jäta».
Ühel unisel laupäevahommikul saab kolmekümneaastane ehitaja Erik jalustrabava uudise: endine tüdruksõber Moonika, keda mees pole pool aastat näinudki, on just lapse sünnitanud. Tüdruku. Naine ise pole emaduseks valmis ja kui mees last endale ei taha, läheb tüdrukuke lapsendamisele.
«Võta või jäta» on lugu Eriku pikast, keerulisest ja kohati koomilisest isaks kasvamise teekonnast. Lugu, mille käigus tavalisest eesti mehest saab igapäevaelu kangelane, Superman, kes on oma isaduse eest valmis küünte ja hammastega võitlema.
Režissöör ja stsenarist Liina Triškina-Vanhatalo rääkis filmist nii: «Iga aasta novembris hoogustub Eesti meediamaastikul isateemaline arutelu. Korraldatakse kontserte ja konverentse, kroonitakse tublimaid, avaldatakse uut statistikat ning pehmetest väärtustest pungil persoonilugusid. Aga kes või mis on isa? Anonüümne sigitaja? Aateline kasvataja? Rahamasin või jalkasõber? Püssikandja või pannkoogimeister? Oli nii või naa, isadus pole kunagi varem olnud niivõrd aktuaalne ühiskondlik teema kui täna – seninägematu sugudevahelise konflikti ja sotsiaalse muutumismängu ajastul. «Võta või jäta» on üks isaks kasvamise lugu. Ka totaalsest jorsist võib saada suurepärane isa. Isegi aasta isa. Läbi ussim***i, aga mis siis.»