/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/21/7709265t1h3456.png)
Kirjastus Viiking andis esmakordselt eesti keeles välja prantsuse seiklusklassiku Jules Verne'i romaani «Back Cupi saare saladus», mille põhjal tšehhid tegid 1958. aastal samanimelise legendaarse ulmefilmi.
Jules Verne'i «Back Cupi saare saladus» nüüd eesti keeles
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Originaalis 1896. aastal ilmunud romaani süžee keerleb USA idaranniku sanatooriumist röövitud geniaalse teadlase ümber, kes on leiutanud uue superrelva, mis suudab hävitada terveid tööstusriikide laevastikke. Piraadid viivad röövitud teadlase oma allveelaeval salajasse baasi, mis on maailma eest peidetud Bermuda saarestikus Back Cupi saarel asuvasse vulkaanikraatrisse.
Kuid ehk tuntumgi kui Verne'i tekst, on see lugu tänu tšehhi filmirežissöörile Karel Zemanile, kes väntas teose ainetel 1958. aastal animatsiooni ja päris näitlejaid ühendanud uudses tehnikas filmi «Hävitav leiutis» («Vynález zkázy»), millest sai ülemaailmselt auhinnatud linateos ning mis ongi rohkem tuntud ingliskeelse pealkirja «The Fabulous World of Jules Verne» ja venekeelse pealkirja «Тайна острова Бэк-Кап» all.
Viimase pealkirja all on seda korduvalt näidatud ka Nõukogude ajal Eestis. Viimati demonstreeriti filmi digitaalselt restaureeritud versiooni Eestis kahe aasta eest Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil HÕFF. Zeman sai filmi visuaalse külje lahendusteks inspiratsiooni 19. sajandi joongravüürtehnikas illustratsioonidest Jules Verne'i teostele.
Romaani tõlkis prantsuse keelest Martin Kirotar ning see ilmus kirjastuse Viiking sarjas «Seiklusjutte ajast aega», kus eelmisel aastal ilmus ametlik eellugu Robert Louis Stevensoni «Aarete saarele» «Portobello kuld». Verne'i teoses on läbivalt kasutatud originaali illustratsioone, mille autoriks oli paljudele Verne'i raamatuile pildid joonistanud Léon Benett (1839-1917).
Raamatust leiab ka ulmeasjatundja Raul Sulbi põhjaliku järelsõna Verne'i loomingu, käesoleva romaani ja selle põhjal valminud filmi kohta. Lisaks on teose lõpus täielik Jules Verne'i eesti keelde tõlgitud teoste bibliograafia. Tegu on esimese eesti keelde jõudnud Jules Verne'i teose esmatõlkega pärast 2004. aastat.