Puuingel, kes polegi puust

Arno Oja
, kriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust»
«Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust» Foto: Raamat

«Puuingel» on luuletaja Ernst Enno mullu 80-aastaseks saanud tütretütre Elin Toona enam kui pool sajandit tagasi ilmunud debüütromaani pealkiri. Põgenikelaagreist ning vabrikusuitsuselt Põhja-Inglismaalt kudumismasina tagant pääsenud autor ise oli tollal juba tegev avangardsetes Londoni teatriringkondades.

Näitlejate lapsena tutvus Elin (täisnimega Elin Kai) juba titeeas teatri «köögipoolega», ehkki Tallinna Töölisteatris koos veedetud aeg jäi tema vanemaile Liki (harukordne nimi, tähendab soome keeles vesiantiloopi) ja Enn Toonale üürikeseks. Lõplik lahkuminek jääb pöördelisse 1944. aastasse. Väike Elin ühes ema ja emaema Ellaga (Mämmä) suundusid paadiga võõrsile (sattudes lõpuks vabalinn Danzigi asemel sõjatules Saksamaale), isa Enn jäi Nõukogude Eestisse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles