Maailmakorra alus on inimsust kaitsev riik

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Henry Kissinger

FOTO: SCANPIX

Pean kommunismi kukutaja Henry Kissingeri teost «Maailmakord» (2014) selle kümnendi ajakohaseimaks tüvitekstiks. Lugeja saab hea stiilinäite ja teada, kuidas mõeldakse mujal maailmas, sest teksti on sisuliselt täiendanud ka Yale’i ja Oxfordi ülikoolide õpetajad. Teose sisu jaotub kaheks pooleks: kultuurilugu ja lähiajaloo maailmapoliitika tõlgendused. Peatükid 1–6 on tähtsamate kultuuride ladusalt loetav ülevaade, ning peatükid 7–9 kirjeldavad Ameerika Ühendriikide välispoliitikat ja maailmakorra saatust külma sõja ajal.

Kissinger jutustab loo, mis algab kardinal Richelieu ja Vestfali rahuga ning lõppeb Iraagi sõja ja 21. sajandi teabekeskkonna hübriidsõjaga. Ta kirjeldab läbi erinevate kultuuritüüpide (Euroopa, Vene, islam, Saudi Araabia, Iraan, Jaapan, India, Hiina, Ameerika Ühendriigid) ja läbi erinevate ajastute (Vestfali rahu, Viini süsteem, Napoleon, Bismarck, külm sõda, 21. sajand) maailmakorra väljakujunemist. Kui Samuel Huntington kirjutas maailmakorra ümberkujundamisest, siis Kissinger kirjutab jõudude tasakaalust, milles ühe hirmuvalitseja vallutussoovide vastu liituvad teised riigid.

Tagasi üles