Juurikas: naljapäev on osa komberuumist

Naljapäev

FOTO: Allan Hmelnitski ja Mart Juur

Homme tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist naljapäeva. Küsime tuntud eestlastelt, mida 1. aprill nende jaoks tähendab ja kuidas nad seda päeva pühitsevad.

Kersti Kaljulaid: «Ma austan inimeste naljasoont. Ma pean lugu tööst, mida koomikud teevad rahva lõbustamiseks. Huumoril, naljal ja naerul on Eesti komberuumis tähtis roll. Mul ei ole midagi maitseka nalja ja naeru vastu. Inimeste huumorimeel on muidugi erinev. Ka minu lähedaste hulgas leidub inimene, kes armastab rääkida labaseid anekdoote porutšik Rževskist. See on tema valik ja see ei ole kunagi tekitanud meie peres mingeid pingeid ega vaidlusi, sest minuga ei ole võimalik vaielda, kuna mul on selge analüütiline mõistus ja terav taip. Isiklikult meeldivad Stirlitzi anekdoodid muidugi rohkem.»

Georgi-Rene Maksimovski: «Okei, ma räägin siis ühe Stirlitzi anekdoodi. Müller helistab Stirlitzile ja kutsub teda laupäevakule Riigipäeva hoone aknaid pesema. «Kõik!» mõtleb Stirlitz. «Olen paljastatud! Parem lähen ja annan end ise üles.» Stirlitz läheb Mülleri juurde ja teatab: «Ma olen vene luuraja Issajev!» Müller muigab ja laseb Stirlitzil minna. Ise aga helistab Bormannile: «Mida küll meie naljamees Stirlitz välja ei mõtle, et saaks ainult tööst kõrvale viilida!»

Jüri Ratas: «Hea küsimus. Ükski idee ei ole ülearune ja meil on väga selgelt palju ideid laual. See oli ka põhjus, miks me eile kaasasime eksperdid väljastpoolt. See on andnud kindlasti meile ka rohkem julgemaid ideid mõelda.»

Jevgeni Ossinovski: «Tähistan vaikselt, lähemate kaasvõitlejate ringis. Barbi ja Andrei tulevad külla. Marju Lauristin lubas kah läbi astuda. Laulame kitarri saatel lõbusaid laulukesi ja joome Eestist ostetud tervislikku viina. Pärast nutame ja kallistame ja küsime üksteiselt: kas sa austad mind?»

Urmas Reinsalu: «Põrutan Luksemburgi Partsi Juku ja Ken-Marti poole. Meil on 1. aprilli tähistamiseks oma väiksed traditsioonid välja kujunenud. Toome kuse tuppa, ehime kuse ära ja tantsime kolmekesi ümber kuse. Väga lõbus!»

Martin Helme: «EKRE ja meie noorteorganisatsioon Sinine Äratus korraldavad 1. aprilli õhtul Tartus rahvuslikule naljapäevale pühendatud põlvikurongkäigu. Paneme lühikesed püksid ja põlvikud jalga ja marsime ümber ülikooli peahoone, lauldes: «Mul on pikad püksid, taskudki on sees.» Eelmisel aastal marssisime tõlvikutega, aga pärast tulid mõned, kes naljast aru ei saanud, õiendama, et mis homoparaadi te siin korraldate.»

Urmas Klaas: «Homoparaad toimub tänavu Tartus juba teist korda. Lähme kogu perega seda nalja pealt vaatama ja lustima.»

Urmas Viilma: «Kes ütles, et kirikumehed nalja teha ei mõista? Kuulake minu 1. aprilli palvet: mina usun rumalat. Mina usun, et rumal on kõikvõimas. Rumal lõi inimese oma näo järgi. Elagu musuvabadus!»

Laine Randjärv: «Ettevõtlike naiste assotsiatsioon tähistab naljapäeva koos akadeemilise meestelaulu seltsiga. Tavaliselt oleme sel puhul mehi tillist tõmmanud. Kuna tänavu langevad munapüha ja naljapäev kokku, siis teeme meestele sel puhul munapiiksu. Munapiiks on lõbus ja samas tervislik. Ega ilmaasjata ei öelda, et üks munapiiks päevas hoiab androloogi eemal.»

Katrin Lust: «Minu jaoks pole erilist vahet, mis päev on. Kui mul parajasti «Kuuuurija» võtet ei ole, siis leban kodus teki all, villased sokid jalas, ja loen raamatut. Ma ei oska end lõdvaks lasta ega lõõgastuda. Pigem tekitavad igasugused tähtpäevad minus stressi. Tahaks, et pühad oleks juba läbi ja taastuks normaalne elurütm.»

Arvo Pärt: «Lähen Laulasmaale nagu ikka. Meil on heliloojate liidus selline traditsioon, et sõidame 1. aprilliks Laulasmaale, tervitame kevadet ja grillime, teeme nalja ja laulame.»

Ahto Lobjakas: «Kahjuks on naljapäev kommertsialiseerunud. Aled, hinnapommid ja osturallid ei sobi naljapäeva mõttega. Tehakse mida iganes, et saaks aga rohkem igasugust mõttetut nänni tarbijatele kaela määrida! Minge vaadake mõnda supermarketisse, lihtsalt õudne, mis toimub! Lõpetage ära see tingel-tangel! Minge vaadake, kuidas Euroopas naljapäeva tähistatakse – alati väga maitsekalt ja diskreetselt. Kui ma Brüsselis elasin, siis oli mul naaber, üks sümpaatne vanapapi, keda hüüti Šokolaadimeheks. Tema peeretas igal naljapäeval lifti täis, nalja oli nabani, hirnu või herneks.»

Andrus Karnau: «Mul on suur palve. Kodanikud, kellele meeldib nuusutada toodet nagu POPERS. See on ok ja see on teie valik, aga ärge tehke seda siseruumides ja eriti mitte raadiostuudios. See haiseb kohutavalt halvasti ja on mitmeid kordi väga toredaid vestlussaateid ära rikkunud. Stuudio on väike ja kitsas ja see hais seisab.»

Olav Osolin: «Ärge ise nalja tegema hakake. Vaadake parem superstaarisaadet, see on palju lõbusam!»

Tagasi üles