Klassikatähtede fenomen

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saate «Klassikatähed» võitja Tanel-Eiko Novikov.
Saate «Klassikatähed» võitja Tanel-Eiko Novikov. Foto: Kairit Leibold

Reedel kuulutati telekonkursi «Klassikatähed» võitjaks 17-aastane Tallinna muusikakeskkooli õpilane, löökpillimängija Tanel-Eiko Novikov. Tanel-Eiko on ka saate ajaloo noorim osaleja. Teised finalistid olid oboemängija Ingely Laiv ja viiuldaja Johannes Põlda.

Tõele au andes olid kõik saatesse valitud noored muusikud – eespool nimetatutele lisaks veel pianistid Arko Narits ja Sven-Sander Šestakov, viiuldaja Linda-Anette Verte, tromboonimängija Kaspar-Oskar Kramp ja flötist Kristin Müürsepp – ülimalt huvitavad ja lootustandvad. Sari jookseb ETVs neljandat hooaega ning on vaadatav ja populaarne, eriti arvestades seda, et klassikaline muusika ei kuulu peavoolu alla. Vaatajate arv ulatub saateti kuni 85 000ni.

Klassikaartistist on tihti ettekujutus kui tõsisest, akadeemilisest, kitsalt oma ala spetsialistist, kes esitab raskesti mõistetavat muusikat. Kui 20. sajandi esimesel poolel ning 1950., 1960. ja 1970. aastatel oli klassikaline muusika ja klassikaline muusik enesestmõistetav ühiskondliku ja kultuurielu osa, siis järgnevatel kümnenditel on olukord muutunud.

Tagasi üles