Eesti kunsti klassikat eksponeeritakse Pariisis Orsay muuseumis

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Konrad Mägi "Naise portree" (1916-1917). Õli, lõuend. Eesti Kunstimuuseum. Näitus „Sümbolism Baltimaade kunstis“, mis on avatud 10.04-15.07.2018 Orsay muuseumis Pariisis ning 12.10.2018-03.02.2019 Kumu kunstimuuseumis.

FOTO: Stansilav Stepaško

Alates teisipäevast, 10. aprillist on Pariisis Orsay muuseumis avatud näitus «Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis» (Âmes sauvages. Le symbolisme dans les pays baltes). Näitusel on väljas Eesti, Läti ja Leedu sümbolistlik kunst alates 19. sajandi lõpust kuni 1930. aastateni. Näitusega tähistatakse Pariisis Balti riikide iseseisvuse 100. juubelit. Näituse patroonid on Prantsusmaa, Eesti, Läti ja Leedu president. 

Rahvusvaheline näitus sünnib koostöös nelja Baltikumi muuseumiga: Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Leedu Kunstimuuseumi ja M. K. Čiurlionise nimelise Rahvusliku Kunstimuuseumiga. Näituse peakuraator on prantsuse väljapaistev sümbolismiuurija Rodolphe Rapetti. Pariisi jõuab kokku 150 teost Baltimaade kunstiloo märgilistelt autoritelt, nagu Mikalojus Konstantinas Čiurlionis, Janis Rozentāls, Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik jt. Pariisi järel näeb näitust sügisel Kumu kunstimuuseumis ning seejärel lähiaastatel ka Lätis ja Leedus. Näitusega Pariisis kaasneb mahukas prantsuskeelne illustreeritud kataloog ja valmib Baltimaade kultuuri tutvustav telefilm Arte kanalilt.

«Eesti, Läti ja Leedu ühine näitus Euroopa ühes nimekamas Orsay muuseumis on kauaoodatud ja märgiline suursündmus. On hea meel, et Balti riikide üha tugevnev koostöö kultuurivallas kannab juubeliaastal eriliselt head vilja. Ühiselt välja minnes pälvime rahvusvahelisel areenil suuremat kõlapinda ja leiame paremaid võimalusi enese lähemaks tutvustamiseks Euroopas ja kaugemalgi,» ütles kultuuriminister Indrek Saar, kes osaleb ka näituse avamisel.

Kuraator Rodolphe Rapetti rõhutab Euroopa sümbolismi ja selle kaasa toodud eneseteadvuse lahutamatut seost Balti riikide iseseisvumisega pärast Esimest maailmasõda. Näitus demonstreerib erinevate välismõjude ja kohaliku kultuurivälja vahelist dünaamilist mängu, millest on alguse saanud kunstnike isiklik loominguline keel. Rapetti sõnul on Baltimaade kunstnikud argikultuuri-, folkloori- ja maastikuelemente kasutades suutnud luua täiesti unikaalse kunstinähtuse. Näituse kolm põhiteemat – «Müüdid ja legendid», «Hing» ja «Maastik» – väljendavad kunstnike vaimustust romantiliste jutustuste, inimese individuaalse sisemaailma ja loodusmüstika üle.

Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme selgitab: «Me ei ole oma kunstiklassikat kuigi tihti saanud suurel rahvusvahelisel areenil tutvustada, meid lihtsalt polnud Euroopa riikide hulgas, kui suured 20. sajandi kunstiajalood pärast Teist maailmasõda kokku kirjutati. Nüüd on nii see tagasitulemise aeg kui ka võimalus olemas. Olen kindel, et meie kunstnike looming on võimeline pakkuma uut ja huvipakkuvat vaatenurka Euroopa modernismi klassikasse.»

Näitus «Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis» on Orsay muuseumis Pariisis avatud 10. aprill – 15. juuli 2018 ja Kumu kunstimuuseumis 12. oktoober 2018 – 3. veebruar 2019.

Näitus toimub osana Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva pidustuste rahvusvahelisest programmist, mille jooksul toimub juubeliaastal rohkem kui 100 üritust üle kogu maailma. Eesti Kunstimuuseumi rahvusvahelise suuna programm alustas eelmisel aastal Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise algusega, mille raames jõudis Eesti Kunstimuuseumi ja välisprogrammi koostöös Brüsseli kunstikeskusesse Bozar Eesti kaasaegse kunsti näitus «Ekraani arheoloogia. Eesti näide» ja Rooma muuseumisse Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporanea Konrad Mägi suurnäitus. Käesoleva aasta jaanuaris avati Washingtonis koostöönäitus «Michel Sittow. Eesti maalikunstnik renessansiajastu Euroopa õukondades» koostöös sealse Rahvusgaleriiga. Nii Konrad Mägi kui ka Michel Sittowi näitusi näeb 2018. aasta teisel poolel Kumu kunstimuuseumis.

Nikolai Triik "Dekoratiivne Norra maastik" (1908). Õli, lõuend. Eesti Kunstimuuseum. 

FOTO: Stansilav Stepaško

Oskar Kallis "Päike. Maestoso." 1917. Pastell. Tartu Kunstimuuseum.

FOTO: Stansilav Stepaško

Kristjan Raud "Puhkus rännakul (Egiptuse teel. Rist. Risti all)". 1905. Tempera, lõuend. Eesti Kunstimuuseum.

FOTO: Stanislav Stepaško

Kristjan Raud "Kalevipoja surm", 1935. Süsi, paber. Eesti Kunstimuuseum. 

FOTO: Stanislav Stepaško.

Näitust reklaamiv töö Johans Valtersilt. "Talutüdruk" (1904). Õli, lõuend. Läti Rahvuslik Kunstimuuseum

FOTO: Repro/ Normunds Braslinš

Tagasi üles