Saada vihje

«Seltsimees last» on käinud vaatamas ligi 50 000 inimest (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy
«Seltsimees laps» põhineb Leelo Tungla autobiograafilistel raamatutel. Nimitegelast kehastab Helena Maria Reisner. Kolmapäeval linastub film Centrumi kinos kell 16.15.
«Seltsimees laps» põhineb Leelo Tungla autobiograafilistel raamatutel. Nimitegelast kehastab Helena Maria Reisner. Kolmapäeval linastub film Centrumi kinos kell 16.15. Foto: Marko Saarm

Moonika Siimetsa mängufilmi «Seltsimees laps» on kümne linastuspäevaga näinud 49 188 vaatajat üle Eesti. Esimesel linastusnädalal käis filmi vaatamas 33 484 inimest, millele lisandus 15 704 külastajat linastuse teisel nädalavahetusel.

Filmi stsenarist ja režissöör Moonika Siimets, kes on paaril viimasel nädalal kohtunud sadade kinosõpradega kõikjal Eestis, on oma mängufilmi menust liigutatud. «Mul on tohutult hea meel, et teid on nii olnud nii palju, suur aitäh! Olen tõesti väga rõõmus, et see film nii paljusid inimesi puudutab,» ütles Siimets.

Ta avaldas lootust, et kõik, kel on plaanis «Seltsimees laps» ära vaadata, leiavad tee kinno. «Just kinoekraanilt vaadates saab vaataja parima võimaluse ajas tagasi rändamiseks ja lapse silmadega selle maailma terviklikuks kogemiseks. Luban, et saab nutta ja naerda,» ärgitas režissöör.

«Seltsimees laps» põhineb armastatud kirjaniku Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel. Filmis mängivad Helena Maria Reisner, Tambet Tuisk, Eva Koldits, Juhan Ulfsak, Liina Vahtrik, Lembit Peterson, Maria Klenskaja, Julia Aug, Maria Avdjuhsko jpt.

Filmi režissöör-stsenarist on Moonika Siimets, operaator on Rein Kotov, E.S.C., kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Kristiina Ago, grimmikunstnik Tiina Leesik, monteerija Tambet Tasuja, helirežissöör Matis Rei ja helilooja Tõnu Kõrvits. Filmi produtsent on Riina Sildos (Amrion OÜ).

Film on valminud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Tagasi üles