HÕFF peab meeles Eno Rauda ja nõukogude kääbikuid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy
"Keskpäev", Riho (Mihkel Raud) haub järjekordset riugast.
"Keskpäev", Riho (Mihkel Raud) haub järjekordset riugast. Foto: Kaader filmist

Mis on kõigi aegade kõige halvem Eesti film? Kust on pärit väljend «Taksomeeter tiksub»? Millist kodumaist linateost näitas ETV ilma lõputa?

Nendele küsimustele annab vastuse Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali retroprogramm, mis pakub vaatajatele toredaid taaskohtumisi ja loodetavasti ka uusi avastusi. Kokku on kavas kuus linateost.

Eno Raua 90. sünniaastapäeva tähistab HÕFF lastefilmi «Keskpäev» piduliku linastusega. Kirjaniku jutustustel «Päris kriminaalne lugu» ja «Telepaatiline lugu» põhineva linateose peategelased on Meelik, Jürnas, Kaur ja Kärt, kes satuvad suvises Eesti alevis põnevatesse seiklustesse.

1982. aastal ETV ekraanile jõudnud filmiga on üles kasvanud terve põlvkond lapsi. Võimalik ka, et rohkem kui üks. Näiteks Mihkel Raud on meenutanud, kuidas teismelised talle veel kümmekond aastat tagasi tänaval näpuga näitasid ja hüüdsid: «Taksomeeter tiksub».

«See on suurepärane nostalgialaks, mille ehe miljöö annab hea ettekujutuse Eesti alevi omaaegsest elust,» ütles HÕFFi programmikoostaja Helmut Jänes.

Linastus tuleb eriline, sest külla on lubanud tulla režissöör Raivo Trass ja näitlejad Maria Avdjuško, Ülari Kirsipuu, Tormi Kevvai ja Sven Suurraid.

1998. aastal tegi Ilmar Raag 1000 krooni eest filmi «Tappev Tartu», mida ta ise nimetas kõigi aegade kõige halvemaks Eesti linateoseks. Film, milles kaks noort tartlast - baleriin Eva ja üliõpilane Paul - leiavad end vastamisi kultuuriministeeriumi verise salaplaaniga hävitada eesti filmikunst, pälvis tänu oskuslikule reklaamile meedia suure tähelepanu, ent kadus pärast linastusi kiirelt arhiivisügavustesse. Nüüd toob HÕFF selle üle pika aja taas ekraanile. Seansi juhatab sisse Ilmar Raag isiklikult.

Arbo Tammiksaare ja tema kaasrežissööri Andres Maimiku kursusetööga «Macbeth» seoses lahvatas 2001. aastal suur skandaal. Filmi, mis räägib Eesti pornokuningast Aivar Palumäest, kes lavastab Shakespeare´i surematut tragöödiat, näitas paralleelselt Pärnu filmifestivaliga ka ETV, ent vahetult enne selle kulminatsiooni, suguühet kujutavat kurikuulsat saunastseeni, ilmus ekraanile kiri «Vabandage!» ja eetrit täitis rohkem kui pooleteiseks minutiks vaikus. Pärnu festivali juht Mark Soosaar süüdistas kanalit tsensuuris. ETV toonane direktor Ilmar Raag vabandas, et filmi lõpp jäi ära tehnilistel põhjustel, lubades teost kärpimata kujul uuesti näidata. Ajakirjanduses vaieldi veel kaua selle üle, kas tegu on lihtlabase pornograafia või terava ühiskonnakriitilise teosega. Aeg on küps ka see film arhiivist välja otsida. Külla on oodata Andres Maimikut.

Kas te teadsite, et Nõukogude Liidus vändati «Kääbikust» film juba 1985. aastal? Õigupoolest on tegu suurejoonelise telelavastusega, kus mängivad väljapaistvad vene näitlejad eesotsas Mihhail Daniloviga ja kaasatud on koguni Leningradi Väikese Ooperi- ja Balletiteatri tantsijad.

"Kääbik", Bilbo (Mihhail Danilov) ja Guglunk (Igor Dmitrijev) aktsioonis.
"Kääbik", Bilbo (Mihhail Danilov) ja Guglunk (Igor Dmitrijev) aktsioonis. Foto: Kaader filmist

Kindlasti läheb sovetikääbik peale neile, kes vaatasid lapsepõlves ETVst «Leopoldi» ja «Mõmmi ja aabitsat». Aga oma osa peaksid saama ka kitšisõbrad, offbeat-huumori ja uussiiruse austajad.

Äsja ilmus eesti keeles Vene fantaasiakirjaniku Kir Bulõtšovi kogumik «Kosmoselaevastiku agent». Selles leiduva jutustuse järgi valmis 1990. aastal Nõukogude Liidu ja Tšehhoslovakkia kineastide koostöös ka film «Nõidade koobas».

"Nõidade koobas", ulme ja fantasy ristand à la Soviet Union
"Nõidade koobas", ulme ja fantasy ristand à la Soviet Union Foto: Kaader filmist

Eriagent Andrei lendab kaugele planeedile, kus evolutsioon on mänginud veidraid vingerpusse. Esiteks pole seal mitte keegi kuulnud kommunismist, teiseks aga eksisteerivad külg külje kõrval üksteisega täiesti sobimatud liigid. Puised eriefektid, pooletoobine kunstnikutöö ja väga head osatäitmised nõukogude filmikunsti viimastelt suurtelt staaridelt toimivad koos suurepäraselt, kuigi tegelikult ei tohiks selles Juri Morozi filmis toimida mitte miski. Suurepärane ulme ja fantasy ristand à la Soviet Union.

«Hommikul ma ärkan ja kõrvetan end teega» on tšehhide must ulmehuumor sellest, kuidas endine tähtis nats Klaus Abard, kes on hoidnud end vananemisvastaste ravimitega heas vormis, plaanib ajaturismiga tegeleva ettevõtte abil naasta 1944. aasta Saksamaale ja pöörata sõja vältimatu kaotus võiduks, kinkides Hitlerile varastatud vesinikupommi koos vajalike joonistega. Vaatamata tõsisele teemale on tegemist väga mõnusa komöödiaga, kust võib leida klišeelikke tegelasi, musta huumorit, naljaviskamist Hitleri üle, nutikaid ajasõlmi ja sekeldusi äravahetatud kaksikvendadega. Üks 1970. aastate paremaid idabloki komöödiaid on valminud tuntud Tšehhi ulmekirjaniku Josef Nesvadba jutustuse põhjal. Režissöör Jindřich Polák.

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival leiab aset 27.-29. aprillini. Festivalipassid on müügil. Üksikpiletite müük algab 6. aprillil, kui avalikustatakse ka kogu programm.

Tagasi üles