Kultusfilm «Koyaanisqatsi» tuleb ekraanile koos elava muusikaga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy
Post-rock kvartett «We Stood Like Kings» mängib elavat muusikat «Koyaanisqatsi» linastusel
Post-rock kvartett «We Stood Like Kings» mängib elavat muusikat «Koyaanisqatsi» linastusel Foto: promo

25. ja 26. aprillil toimub kinos Artis kinokontsert, kus kohtuvad legendaarne Ameerika film ja Belgia päritolu post-rock kvartett «We Stood Like Kings». Projekti raames on ansambel loonud uue filmimuusika dokumentaalfilmile «Koyaanisqatsi», mida esitatakse kinosaalis samaaegselt linastuva filmiga.

Qatsi triloogia kolmas film «Koyaanisqatsi» on mõtisklev ja prohvetlik vaatefilm, mis on esiisa Ron Fricke edukatele dokumentaalfilmidele «Baraka» ja «Samsara». Koos annavad need filmid edasi ühtset sõnumit – elu Maal on tasakaalust välja nihkunud. Film on dialoogitu ja algab looduse tasakaalu, rahu ja majeesteetliku ilu näitamisega, millele hakkavad peagi vastanduma inimühiskonna poolt loodud tehismaastike väljad. See on poeem inimeste masinastumisest ja tuimast voolamisest loodusliku katastroofi poole.

Filmile uue muusika loonud kollektiiv «We Stood Like Kings» sai alguse 2011. aastal ning ansambel kirjutab ja esitab eksklusiivselt omaloomingulist filmimuusikat 20. sajandi kinoklassikale. Oma eelmiste projektidega «BERLIIN 1927» ja «USSR 1926» on viimase viie aasta jooksul antud Euroopas enam kui 200 kontserti ning oma kolmanda albumi «USA 1982» üle-Euroopalise esitlustuuri raames antakse kaks kontserti ka Tallinnas. Ambitsioonist nende uue projekti puhul puudu ei tule, kuna kinoklassika, millele alternatiivne muusika luuakse on suuresti tuntud just Philip Glass’i loodud suurepärase filmimuusika poolest. 

««Koyaanisqatsi» on kineomatograafiline kogemus tänapäeva maailmast, mis näitab nii tehnologiseeritud maastike korduvust ja kandilisust kui ka nende mustrite teatud poeetilisust, mistõttu on võimalik filmi tõlgendada ka hoopis hümnina tehnoloogiale,» sõnas Kino Artis programmijuht Inga Eelmäe. «Kuigi filmi põhisõnumiks jääb, et inimesed on ümbritsevat keskkonda tundmatuseni muutes  läinud katastroofiliselt kaugele, siis ei saa eitada ka selle monstrumliku maailma teatud võlu.»

«Meie eesmärk on anda uus hingus ja võimalus läheneda  filmile, mis on meile väga südamelähedane ja mis on mõjutanud suurt hulka režissööre,» ütles ansambli pianist Judith Hoorans. «Me ei proovi Philip Glass’i asendada, vaid anname oma elava muusikaga edasi neid emotsioone, mida filmi kütkestavad visuaalid meis tekitavad.»

Tagasi üles