«Koridorid». Plaadi avalugu ja võimalik, et ka mu isiklik lemmik. Trap-põhjaga lugu, mis mulle natuke meenutab hoopis Buriali. Kui Buriali lugude imaginaarsed tegelased kondavad ringi kusagil Lõuna-Londoni mittekohtades ja mälupunktiirides, siis LDB paneb ühe sama anonüümse olekuga, vist tornmaja koridori kajama. Tume lugu, külm ja kuum samal ajal. Mida Janar Ala ülejäänud lugude kohta arvab, seda saab lugeda arvustusest.