«Portugal»: vormiliselt imeilus, stsenaarium jätab soovida (1)

Kristiina Davidjants
, filmikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mirtel Pohla filmis «Portugal».
Mirtel Pohla filmis «Portugal». Foto: Kaader filmist

Vaadates eile esilinastunud Lauri Lagle debüütmängufilmi «Portugal», tuleb peale tahtmine nentida tolstoilikult: «Kõik õnnelikud naised on üksteise sarnased, iga õnnetu naine on isemoodi õnnetu.»

Filmikriitik Kristiina Davidjants vaatas uhiuut Eesti filmi «Portugal» ning leidsi, et kangelannal (Mirtel Pohla) on palju ühiseid jooni selliste 19. sajandi kirjanduslike saamidega nagu nii Anna Karenina, Emma Bovary ja Effi Briest. «Portugal» meenutab veidi sätendavatest kildudest mosaiiki, millel on raskuseid terviku moodustamisega. Ehk on põhjus selles, et mosaiigi alusliim ehk Karina eneseotsingu motiivid ja sellest tulenev käitumine jäävad siiski veidi konstrueerituks. Lähemalt juba arvustuses!

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles