Juurikas. Superministri lahkumine

Mõtlik Jevgeni Ossinovski. Foto: Liis Treimann

Mart Juur kirjutas paar mininäidendit sellest, kuidas Jevgeni Ossinovski lahkub ministrikohalt.

Jüri Ratas istub kabinetis. Sisse tormab Kadri Simson.

SIMSON: Jüri, kas sa uudist juba tead? Ossinovski lahkub!

RATAS: Kurb kuulda! Jevgeniga oli väga meeldiv koos töötada. Täiendasime teineteist suurepäraselt. Mida segasemat juttu Jevgeni ajas, seda normaalsem nägin mina tema kõrval välja. Huvitav, mis juhtus?

SIMSON: Juhtus see, et pärast kohtumist Põlva ja Võru sünnitajatega mõistis Jevgeni, et tema tõeline stiihia on parteitöö.

RATAS: Olen samuti Põlva ja Võru sünnitajatega kohtunud. Mind võeti küll väga hästi vastu. Imikud kilkasid rõõmust, noored emad toppisid mulle tissi suhu ja ämmaemand andis pepu peale laksu. Lustisime täiel rinnal!

SIMSON: Sina, Jüri, oledki nagu üks suur titt, sa meeldid kõigile. Ega Savisaar sind ilmaasjata kaisukaruna ei kasutanud. Ossinovski on hoopis teisest puust. Tema jutu järgi olevat sünnitusmajad Lõuna-Eestis vaja kinni panna, et rasedad ei saaks Lätis viina järel käia, ja üldse oleks parem, kui inimeste asemel elaksid Võrus ja Põlvas metsloomad.

RATAS: Oi-oi-oi. Tundub, et meie tubli Jevgeni vajab tõesti väikest puhkust.

SIMSON: Ma tegelikult saan Ossinovskist aru. Kohtumised rahvaga ei ole meeldivad. Poliitiku elu oleks palju parem, kui poleks valijaid. Näiteks praegu käivad mulle närvidele hiidlased, neil pole muud juttu kui Rukki kanal. See, et maakondades hakkab varsti sõitma tasuta ühistransport, hiidlasi absoluutselt ei huvita!

RATAS: Muide, seoses maaeluga – ega sa juhuslikult ei tea, kes praegu maaeluminister on?

SIMSON: Ei oska niimoodi paugust vastata.