Kes soovib tunda end Kafka «Metamorfoosi» peategelasena? Täna avatakse Tallinnas interaktiivne 3D-installatsioon

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Illustratsioon Franz Kafka jutustuse «Metamorfoos» ainetel.

FOTO: Repro

Täna, 16. aprillil kell 18 avatakse Tallinnas Goethe Instituudi (Toom-Kuninga 11) ruumides interaktiivne videoinstallatsioon «VRWandlung», mis inspireeritud Franz Kafka jutustusest «Metaforfoos». See virtuaalreaalsuse installatsioon pakub vaatajatele võimalust tunda Kafka jutustuse «Metamorfoos» peategelase Gregor Samsana.

«VRWandlung» on interaktiivne ruumiinstallatsioon, mille töötasid välja ühe Tšehhi iduettevõtte meeskond ning kunstiline juht ja režissöör Mika Johnson. Selles installatsioonis saab külastaja astuda jutustusse täpselt sellel hetkel, kus Gregor Samsa muutub putukaks.

Nii nagu Samsa, leiavad ka virtuaalreaalsusprillide kasutajad end maailmast, kus kõik tuttav on kummaliselt võõras – ka omaenda keha. Kõigepealt tuleb oma uut, koletislikku keha tundma õppida ning tõetruus imiteeritud ruumis liikumine selgeks saada. Aga mis toimub väljaspool seda? Seal nõuab perekond ja ülemus valjuhäälselt sisselaskmist! Mis tunne on olla putukas? Ja kas teil õnnestub oma tundlatega võti üles leida ja uks avada?

Teisipäeval, 17. aprillil algusega kell 14 toimub Saksa kevade raames Tallinnas Eesti Kirjanike Liidu Musta laega saalis kohtumine Franz Kafka biograafi Reiner Stachiga. Vestlus juhib kirjandusteadlane ja kriitik Aija Sakova. Vestlus toimub saksa keeles, eesti keelde vahendab Helen Aedla Goethe Instituudist.

Alates 2002. aastast on Reiner Stach kolmes osas publitseerinud aukartust ja muljetavaldava biograafia Franz Kafka loomingust ja kujunemisest. 2002. aastal ilmus kirjastuses S. Fischer «Kafka – Die Jahre der Entscheidungen: 1910–1915» («Otsuste aastad: 1910–1915»). 2008. aastal ilmus ajaliselt kõige viimane osa ehk «Kafka – Die Jahre der Erkenntnis: 1916–1924» («Äratundmise aastad: 1916–1924»). Viimane köide kolmeosalisest monumentaalsest biograafiast (kokku 2688 lehekülge kolmes köites) käsitleb Kafka varasemaid eluaastaid «Kafka – Die frühen Jahre: 1883–1910» («Varased aastad: 1883–1910»). Kõik biograafia osad on tõlgitud juba ka inglise keelde.

Kohtumisel arutletakse see üle, milline roll on Kafkal ja tema loomingul tänases maailmas ja tänase lugeja jaoks, aga ka selle üle, mida õigupoolest tähendab kirjutada biograafiat maailmakirjanduse klassikust. Hoolimata (või just selle tõttu) asjaolust, et biograafiate kirjutamine ei ole tänases kiires, sündmuslikkusele orienteeritud maailmas enam kuigivõrd au sees, tasub seda enam aeglustuda ning küsida, mida annab süvenemine ühe autori eluilma aastakümneteks.

Tagasi üles