Jaapani animatsiooni ja elustiilifestival JAFF toimub 12. korda ja selle raames linastub Tallinna ja Tartu kinodes 18 filmi. Allpool on kavast välja valitud kuus filmipärli. Kõikde linastuvate filmide ja muude festivali kultuurisündmustega tutvuge aadressil jaff10.animefest.eu (laadige alla PDF-formaadis kataloog). JAFF toimub 13.–23. aprillini.
Kummaline ja imeilus kehaväline kogemus. Režissöör Makoto Shinkaid peetakse – ja vist mitte ilmaasjata – animelegendi Hayao Miyazaki mantlipärijaks. Linnapoiss Taki ning provintsist pärit neiu Mitsuha vahel on kummaline ja seletamatu seos. Ühel hommikul ärgates avastavad nad, et on omavahel kehad vahetanud. Veidra olukorraga leppides elavad nad teineteise elu ja aitavad üksteisel paremaks muutuda. Kui see imelik võime kaob sama ootamatult kui tekkis, ei suuda noored teineteisest loobuda ja Taki otsustab Mitsuha iga hinna eest üles otsida. Kas nad suudavad üksteist reaalses elus ära tunda?
Jaapani anime kui žanri üheks defineerivaks elemendiks on suurte silmadega üliarmsad (jaapani keeles kawaii) koolitüdrukud. Aga mis juhtub siis, kui kokku saavad tüdrukud ja tankid? Miho Nishizumi juhitud tankinaiskonna triumf viimasel sensha-dō turniiril ei päästa Ōarai tütarlastekeskkooli sulgemisest. Jaapani haridusministeeriumi otsust võib muuta ainult võit ülikooli sensha-dō võistkonna üle, aga selleks peab Miho oma tüdrukutele appi kutsuma endised konkurendid koolidest.
Selle filmiga tähistab JAFF veteranipäeva.
Maailma esimene täismahus käsitsi maalitud film äratab ellu Vincent van Goghi maalid, et rääkida kunstniku elu- ja surmalugu. 125 maalikunstnikku muutsid tavalise mängufilmina üles võetud teose kõik 65 000 kaadrit õlimaalideks, et vaatajad saaksid kogeda vaimustavat vaatepilti. Film kandideeris parima täispika animafilmi Oscarile.
Lugu saab alguse 1891. aasta suvel Prantsusmaal, kus postiljonist isa palub Armand Roulinil kohale toimetada üks kiri. Selle on kirjutanud kunstnik Vincent van Gogh, kes on end äsja ära tapnud. Kuid kiri peab just kurbade sündmuste tõttu jõudma Vincenti vennani ning vastumeelselt ja Vincentisse üleolevalt suhtudes asub Armand teele. Kirja kohaletoimetamine polegi nii lihtne, kui esmalt näis.
Oscari-nominendi Yonebayashi esimene film väljaspool Studio Ghiblit on armas ja kergesti vaadatav lugu, mis sobib noortele ja nooremeelsetele.
Maryle on igav suvevaheaeg vaikses külas justkui karistus. Kuid suve viimasel nädalal järsku kõik muutub. Ootamatult leitud imeline lill viib Mary kaugesse imelisse kuningriiki, mis on täis uskumatuid seiklusi ja imesid, aga see maailm on ohus! Koos musta kassi, kiusajast naabripoisi ja väikese võluluuaga peab ta läbima ohtlikke takistusi, päästma ära imedemaa elanikud ning välja selgitama, mis on tõeline sõprus, et aru saada – isegi kõige ebatavalisemad unistused võivad täituda.
Vahelduseks üks päris näitlejatega film, kus tegevus keerleb jaapnlaste armastatud nuudlisupi ümber. Jaapani ramenikokk Masato leiab pärast isa surma mälestusesemeid täis kohvri, milles on punane märkmik meenutuste ja fotodega. See kuulus Masato Singapurist pärit emale, kes suri, kui poiss oli alles 10-aastane. Impulsi ajel sõidab Masato Singapuri, kaasas märkmik, mis peaks tal aitama selgust tuua tema vanemate ja ka tema enda ellu. Teekonnal saab Masato kaaslaseks jaapanlannast toidublogija Miki, kes aitab leida Masato onu ja vanaema. Hingehaavadest üle saamiseks hakkavad Masato ja tema vanaema koos toite valmistama ja leiavad lohutust köögist.
Film on saanud kiita nii kriitikutelt kui leidnud vaatajate sooja vastuvõtu. Tõsist ja tundlikku teemat käsitleb Yamada õrnas ja unenäolises visuaalses stiilis.
Keskkoolipoiss Shouya Ishida oli algkoolis kiusaja. Toona tuli tema klassi uus tüdruk Shouko, kes oli kurt ning sattus seepärast kogu klassi, eriti aga Shouya kiusamise objektiks. Kui tüdruk kooli vahetas, oli järgmiseks kiusatavaks Shouya ise. Alles aastaid hiljem taipab poiss, et tema teguviis oli julm, ja ta ei suuda oma kooliajale tagasi vaadata. Shouya eesmärgiks on üles otsida oma kunagine ohver Shouko, et temalt vabandust paluda. Alles nüüd on noormees mõistnud, et öeldes midagi tähtsalt kellelegi, kes sind ei kuule, ei olegi vahel sõnu vaja.