Nädala plaat. Sfääriline etno

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Etnosfäär
Etnosfäär Foto: Erakogu

Viljandi folktroonikatrio Etnosfäär sümpaatne debüütalbum «A mis tuu om?» mõjub mõnusa kevadvärske tuulena. Esimese hooga ei oskagi neile kodumaist analoogi kõrvale tuua, mis debüütalbumi puhul on väga hea. Mitte et elektroonikat ja folki poleks varem kokku toodud. Mingil hetkel tundus kombinatsioon rahvamuusikast ja klubibiidist kuidagi eriti lihtne ja käepärane ning seda tehti nii et maa must. Õnneks on elu edasi läinud, regirütmimasinast enam ei piisa ja õhinapõhise rahvamustrikirju entusiasmiauruga kaugele ei sõida.

Etnosfääri esimene ülesastumine oli Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil Moisekatsi Elohelü (2016). Seal võideti kohe ka Grand Prix tänu üllatuslikule, originaalsele ja professionaalsele helikeelele. Etnosfäär oli siis duo, trummid lisandusid hiljem.

Huvitaval kombel on bändi liikmetel ühist muudki peale selle, et nimed algavad K-tähega. Nii Kathi Koch (vokaal, klahvpill, torupill, vile), Kaarel Kuusk (klahvpillid, live-elektroonika, vokaal) kui ka Karl-Markus Kohv (trummid, perkussioon, vokaal) on oma muusikuteed alustanud klaveriõpingutega, kuid edasi käinud igaüks ise rada. Tegelikult ongi Koch ainuke pärimusmuusikataustaga liige. Bändi mehisem osa on ühel meelel, et Kathi ongi see autentsuse eestvedaja. Ja see, kes bändi mehi talitseda püüab, kui need liiga hullu kipuvad panema. Ühiseks eeskujuks peab Etnosfäär Celia Roose albumit «Regijoon».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles