«Avatud Eesti raamatu» sari tähistab kahekordset sünnipäeva
intervjuu Mart Oravaga

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ajakirja Akadeemia humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna toimetaja Mart Orav.

FOTO: MARGUS ANSU / PM/SCANPIX BALTICS

1994. aastal Avatud Eesti Fondi eestkostel ja toetusega ilmuma hakanud ning maailma mõtteloo võtmetekstide tõlkeid koondav «Avatud Eesti raamatu» sari, mis 2004. aastast ilmub Eesti Kultuurkapitali AERi programmi toel, võis läinud aasta lõpul pidada ümmargust tähtpäeva, sest ilmus selle kahesajas teos. Praeguseks on lugejateni jõudnud neid juba 206.

Sarja raamatuid on seni välja andnud 12 Eesti kirjastust: Emakeele Sihtasutus (EKSA), EYS Veljesto, Hendrik Lindepuu kirjastus, Ilmamaa, Kunst, Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tänapäev, Valgus, Varrak ning Hortus Litterarum ja Vagabund.

Algselt oli sarja koordinaator Märt Väljataga. Aastast 2004 koordineerib seda Eesti Kultuurkapitali juurde moodustatud eksperdikomisjon, kuhu kuuluvad Mart Orav, Peeter Torop ja Tõnu Viik (TLÜ; alates 2013. aastast Märt Väljataga asemel). Sarja suure ja väärika tähtpäeva puhul vastas Postimehe küsimustele Mart Orav.

Kui 1990. aastate lõpul oli pidevalt jutuks võimalus, et Avatud Eesti Fondi rahakraan võidakse kinni keerata (mis sajandivahetusel juhtuski) ning sarja ilmumine jääb katki (mida õnneks ei juhtunud), siis kuidas on olukord praegu, kui sarja rahastab Eesti Kultuurkapital?

Alustaksin kahekordse tähtpäeva puhul rännakuga minevikku. Avatud Eesti Fond asutati 1990. Kaks esimest aastat oli fondi tegevus rahaliselt vägagi piiratud, kuid 1992. aastal toimus murrang. AERi kirjastamisprojekti alguse kohta on kirjas ka selle täpne käivitamiskuupäev 22. märts 1993, seega üsnagi täpselt 25 aastat tagasi. See oli vaid üks fondi kirjastamisprojekte.

AEF nägi seda pikaajalise tõlkeprojektina – tõlkestipendiumide andmisena ja osalise avaldamistoetuse eraldamisena kirjastustele. Tol kümnendil iseloomustati sarja sisu mitmeti, kuid rõhutati 20. sajandit ja läänt. Hõlmatavate teoste hulka pidid mahtuma võtme- või alustekstid eelkõige filosoofiast, humanitaar- ja sotsiaalteadustest.

Tagasi üles