:format(webp)/nginx/o/2020/04/17/13059797t1h1243.jpg)
/nginx/o/2018/04/25/7807665t1h76e3.jpg)
Ross the Boss «By Blood Sworn»
AFM Records
Hinne: 3/5
Tellijale
Nädala plaat: klišeed üle võlli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma kõige hevima hevibändi Manowar asutajaliige Ross Friedman, kes kollektiivist 1980ndate lõpul välja arvati, on pärast kaheksa aastat kestnud pausi tulnud lagedale verivärske sooloalbumiga. Karjääri jooksul rohkem kui kümnes ansamblis musitseerinud andekas soolokitarrist Friedman, esinejanimega Ross the Boss, peab end siiani Manowari täieõiguslikuks liikmeks, esitades ka soolokontsertidel eranditult endise bändi lugusid. Seega pole eriti üllatav, et kui «By Blood Sworn», Friedmani kolmas sooloalbum, plaadimasinasse lükata, kostab vastu otsekohene ja agressiivne metal, mida sobib kirjeldada vaid kui steroididel Manowari.
Mikrofoni taha on Friedman värvanud varem vähetuntud hevibändides laulnud Marc Lopesi, kes annab endast parima, et huilata ja kriisata nagu Eric Adams oma hiilgeajal – sageli kõlab bändi manowarilikkus aga punnitatult ja võltsilt. Kui sedasorti laulustiil peale ei lähe, on «By Blood Swornist» läbi närida parajalt keeruline: Lopes rebib kõrgeid noote igal võimalusel, sageli ka täiesti sobimatuil hetkedel. Eriti selgelt kostab see probleem välja esimeselt singlilt «This is Vengeance», mis mõjub vaat et koomiliselt.