Miks ikkagi lahkus Paavo Nõgene kultuuriministeeriumist?

Kultuuriministeeriumi kantsleri Paavo Nõgene kabinet oli eilseks isiklike esemete poolest juba üsna tühjaks jäänud. Tartus sündinud mehe lauda ehtis sünnilinna ühe sümboli, Raekoja platsi purskkaevu ehtiva suudlevate tudengite skulptuuri vähendatud koopia. Foto: Eero Vabamägi

Kultuuriministeeriumis peeti reedel meeleolukat pidu – valgete linadega laudadel, mis olid seatud sopilises ministeeriumis kõikvõimalikesse ja võimatutesse paikadesse, kaasa arvatud kantsleri töötuppa, ootasid külalisi maitsvad suupisted, kõrgetest pokaalidest mekiti kosutavaid jooke.

Paljud kultuuriministeeriumi töötajad, nii endised kui praegused, surusid reedel käe pihku Paavo Nõgenele, kellel esmaspäeval on viimane tööpäev kantslerina. Ent pidu, mis tõi kokku kõik eelnevad kultuuriministrid, polnud siiski Nõgenele pühendatud – kultuuriministeerium tähistas reedel 65. tegutsemisaastat. Paavo Nõgese eelviimane tööpäev ja lahkumispidu sattus saatuse tahtel aga just samale ajale. Vanalinna serva asuvase majja maha jäävad kolleegid kinkisid Paavo Nõgenele Mare Vindi graafilise lehe «Maa ja taeva vahel». Kultuuriministeeriumi kantsleri kohuseid täidab 1. maist asekantsler Tarvi Sits. See, kelle minister esitab valitsusele kantsleri kandidaadiks, selgub mais.

Intervjuus Heili Sibritsale räägib Paavo Nõgene tööst ministeeriumist, annab soovitusi kultuuritegijatele, aga ka oma kirest ning valikutest elus.