«Kirjaoskus ei tee veel kirjanikuks!»

Loomingu peatoimetaja Janika Kronberg ootab Loomingu teist sajandit. Foto: Tairo Lutter

Läinud reedel, 27. aprillil möödus 95 aastat Eesti Kirjanike Liidu ajakirja Looming esimese numbri ilmumistest. Väärikas vanuses sünnipäevalaps on elanud üle nii algusaastate tõmbetuuled kui ka nõukogude okupatsiooni ning liigub oma lugejate ja kaastööliste rõõmuks vääramatult sajanda sünnipäeva suunas.

Loomingut on peetud õigustatult (ning sageli ka etteheitvalt) elitaarseks, insitutsionaalseks ja akadeemiliseks, ent kui teda poleks, tuleks ta kohe välja mõelda ja asutada. Sest lisaks eelöeldule tähendab Looming ühtlasi ning eelkõige kvaliteetsust – võimalus pääseda oma tekstiga Loomingus esimest korda trükki on tähendanud kohalike autorite jaoks sümboolselt vastuvõtmist kirjanike hulka.

Loomingu suure sünnipäeva puhul vastas Postimehe küsimustele Janika Kronberg, kel täitus eelmise kuu alguses kaks aastat ajakirja peatoimetajana.

Inimesele on 95 eluaastat raugaiga. Kuidas ühele kirjandusajakirjale?

Ei midagi sarnast! Peaaegu sajandi jooksul on tekkinud tohutu vaimne maardla, millele saab toetuda ja millesse kaevudes leiab igast aastakäigust midagi huvitavat, õpetlikku, läbilõikelist. Mitte ainult kirjanduse, vaid kogu ühiskonna kohta.

Ürgvana National Geographic ilmub aastast 1888 ja Times Literary Supplement on pidanud vastu üle sajandi, mõlemad uuenevad koos autorite ja lugejatega. Nii ka Looming – kerkivad esile mingid uued teemad ja vaatenurgad, nihkeid on poeetikas, stiilis, muutub keel. Tulevad peale uued autorid ja kogenumad otsivad ka värskemaid väljendusviise. Muutub ka lugeja. Sellises vastastikuses mõjuväljas peaks Looming rüüpama nooruse eliksiiri.