Pille-Riin Purje lavastusest «Pulli kirves»: pullipakett, ilma oma lauluta

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
  • «Repertuaariteatrites õnneks ei saa ilma erinevate põlvkondadeta hakkama.»
  • «Publik jäi tõrksaks, ei mänginud kaasa.»
  • «Andri Luubi huumor ongi paradoksaalne.»

Meelis Rämmeld ja Märt Avandi Endla teatri lavastuses «Pulli kirves», mille autoriks ja lavastajaks on Andri Luup.

FOTO: Aurelia Minev

Kui Andri Luubi autorilavastus «Pulli kirves» Endla Küünis vaadatud, koos kavalehega ostetud väike piimašokolaad nahka pistetud, saalitooli alla sokutatud dokument igaks juhuks kaasa võetud, oli esimene impulss: seekord küll loobun ajalehele pimesi lubatud vastukaja kirjutamisest. Mida sa skribeerid, kui ei oska nähtuse kohta midagi mõistlikku sedastada.

Luubi huumor ongi paradoksaalne, vahel mulle tundub, et saan temast suurepäraselt aru – näiteks võiks tuua võrratu teatrikomöödia «Tuvi». Teinekord lahkun teatrist nõutuna – näiteks Theatrumi arvutimängu mudeliga «Reha» puhul.

Võib-olla oma viga, kui ei jaga matsu ega leia pakutud paketist oma laulu üles. Sama nõutuks jättis pärnakate varjamatu tellimustööna etendatud «Pulli kirves»: pärnapuulaaste lendas üle pea, aga pärnaõisi otsi tikutulega!

Tagasi üles