Vägivallaga ebaõigluse vastu

Juhan Raud
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Joaquin Phoenix (vasakul) kehastab filmis «Sind polnud kunagi siin» endist FBI agenti, kes otsib röövitud lapsi.
Joaquin Phoenix (vasakul) kehastab filmis «Sind polnud kunagi siin» endist FBI agenti, kes otsib röövitud lapsi. Foto: Kaader filmist

Pinge. Tasakesti kulgev kaamera. Helid, mis tekitavad ärevust. Poeetilised kaadrid. Mees, kellel on ülesanne. Pinge, mis üha süveneb. Rütm. Haamer. Hingamine. Mälupildid vägivaldsest minevikust.

Šoti režissööri Lynne Ramsay uus film «Sind polnud kunagi siin» on intensiivne ja poeetiline põnevik. Olgu kohe öeldud, et Lynne Ramsay't ei huvita niivõrd märul ja hoogne süžeee (ehkki ta valdab neid meisterlikult), kuivõrd see, mis toimub tema peategelase peas – kuidas too suhestub ümbritseva maailmaga.

Ramsay vaatleb oma peategelast väga lähedalt, kuid ometi jääb tolle sisemaailm või subjektiivsus vaatajale mingis mõttes saladuseks. Siiski pole Joaquin Phoenixi kehastatud Joe, kes otsib üles ja toob nende vanematele tagasi röövitud lapsed, tüüpiline stoiline macho – tal on omad kõhklused, teda vaevab aeg-ajalt ebakindlus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles