Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/14/7485249t1hd738.jpg)
Tallinna Kammerorkestri 25. hooaja lõppkontsert on neljapäeval 3. mail kell 19 Mustpeade Majas. Peadirigent Risto Joosti juhatusel kõlab maailmaesiettekandes Erkki-Sven Tüüri teine viiulikontsert «Ingli osa» rahvusvahelise talendi Hugo Ticciati soleerimisel.
Erkki-Sven Tüür on püüdnud oma loomingus hingelisuse ja müstika annust tasakaalustada selge väljenduslaadi ja ekspressiivsemate helidega. Oma uue viiulikontserdi «Angel’s Share»/«Ingli osa» kohta ütleb ta ise: «võrreldes mu mitme teise viimastel aastatel valminud helitööga on Teises viiulikontserdis rohkem esile toodud mängulisus ja sellest tulenev kontsertlik liikumisrõõm, samas ei ole kuhugi kadunud püüd orgaanilise arengu suunas.“
Tüür heliloojana on oluliseks pidanud emotsionaalse ja ratsionaalse maailma vahele sildu ehitada – nagu ta on terve elu ehitanud sildu ka rokkmuusika ja akadeemilisema nüüdismuusika vahele. Sulatades oma loomingus kaunis erinevaid tahke muusikalisest mõtlemisest ja eri stiilidest, peab ta end ometi postmodernismist ideoloogiliselt kaugel seisvaks.
Erkki-Sven Tüür on oma eeskujudena maininud Johann Sebastian Bachi ja Gustav Mahlerit, meloodilises mõtlemises on teda mõjutanud gregooriuse koraal. 20. sajandi heliloojatest on ta inspiratsiooni ammutanud György Ligeti muusikast. Varasemas loomingus, korduvate tekstuuride üksteise otsa ladustamise naudingus, on tunda huvi ka Ameerika minimalistide vastu. Sümmeetrilised kordused ja rütmiliselt rõhutatud akordid loovad eriti varastes teostes iseloomuliku kõlapildi. Tänavustel Eesti muusika päevadel anti Erkki-Sven Tüürile üle LHV uue heliloomingu autasu, mille ta pälvis teose «Solastalgia» (pikoloflöödile ja orkestrile) eest.
Viiulikontsert «Angel’s Share» valmis viiuldaja Hugo Ticciatiga alanud mõttevahetuse tulemusel. «Lubasin arvestada Hugo enda kammerorkestri O/Modernt koosseisu. Keelpillide kõlale soovisin siiski lisada veel mõned löökpillid,» räägib Tüür.
See, et esiettekanne on Tallinna Kammerorkestriga Tallinnas, algselt esiettekandena mõeldud kontsert on King’s Place’is Londonis septembris, on salapäraste kokkusattumuste tulemus – see helitöö on pühendatud 1989. aastast Eestis ja mujalgi tegutsevale UBC-le (Uisge Beatha Club) ning selle on tellinud helde anonüümne erasponsor.
Viiuldaja ja režissöörina tõmbab Hugo Ticciati ligi kõikvõimalikke loovuse vorme: on see siis esietendus Carnegie Hallis, improvisatsioon koos munkadega Indias või innovaatiliste kavade koostamine O/Modernt festivali jaoks.
Kontserdi kavas on ka Carl Philipp Emanuel Bachi Sümfoonia Es-duur kahele oboele, kahele sarvele, keelpillidele ja basso continuo’le aastast 1757 ning Wolfgang Amadeus Mozarti Sümfooniat nr 41 C-duur «Jupiter» ehk tema viimast sümfooniat.
Tallinna Kammerorkester on äratanud tähelepanu kunstiliselt terviklike kavade, stiilitundliku musitseerimise ja kõrgetasemelise interpretatsioonikunstiga. Orkestri mitmekülgses repertuaaris on esindatud nii baroki-, klassitsismi- kui romantismiajastu muusika; oluline osa on 20. ja 21. sajandi heliloojate loomingul, sealhulgas vähemtuntud teosed ja uudisteoste esiettekanded. 1993. aastal Tõnu Kaljuste algatusel loodud Tallinna Kammerorkestri pühitses juubeliaastat uhke hooaja, Pidunädalate kontserdisarja ja juubeli puhul väljaantud esimesele vinüülplaadiga. Eesti Vabariigi muusikalise visiitkaardina andis orkester kontserte meie riigi 100. aastapäeva puhul eri paikades maailmas.
Tallinna Kammerorkestri juubelihooaja lõppkontserdi jätkuüritus on pidu jämmi ja elamuslikku valgusmängu lubavas atmosfääris ehk Tüür-remix. Mahedate helide eest vastutavad Tallinna Kammerorkestri muusikud, Tiit Kikas oma imetabase laserharfiga ning improvisatsioonidega. Oodatud on nii lõppkontserdi külalised, kui ka need, kel soovi hea muusika saatel puusa nõksutada.