Xavier Legrand: eneseväljendusvõimalus on suur luksus!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Xavier Legrand heidab oma filmis halastamatut valgust probleemidele, millega puutuvat kokku Prantsumaa purunenud perekonnad.
Xavier Legrand heidab oma filmis halastamatut valgust probleemidele, millega puutuvat kokku Prantsumaa purunenud perekonnad. Foto: Jean-Baptiste Le Mercier /UniFrance

Eelmisel nädalal jõudis Eesti kunstikinodesse Prantsuse režissööri Xavier Legrandi debüütmängufilm «Hooldusõigus» («Jusqu’à La Garde»), mida peale Veneetsia filmifestivali Hõbelõvide on pärjatud hulga teiste auhindadega.

«Hooldusõigus» on pinev, mõjuv ja küüsi närima panevalt pingeline. Loo keskmes on Miriam (Léa Drucker) ja tema poeg Julien (Thomas Giorin), kelle elu muutub pärast Miriami lahutust vägivaldsest abikaasast Antoine’ist (Denis Ménochet) õudusunenäoks. Režissööri sõnul on «Hooldusõigus» üles ehitatud hirmule, mida külvab mees, kes on valmis tegema mida tahes, et eksnaine ta tagasi võtaks.

Kuidas autor oma debüütfilmis nii raskete teemade juurde jõudis, selgub intervjuust. 

Tagasi üles