«Kirjutage mulle lihtsalt mingeid rahusteid!» Uue eesti filmi arvustus

  • Kriiis ja enesehävitamine
  • Suurepärane näitleja peaosas
  • Eneseitamine ja tõrjumine
  • Värvikad kõrvaltegelased

Johann Urb ja Ingrid Isotamm filmis «Tuliliilia»

FOTO: Meteoriit

Eesti naised kehtestavad end jõuliselt eesti filmikunstis nii tegelaste, näitlejate kui režissööridena. Maria Avdjuško mängufilm «Tuliliila» tõestab seda taas.

Stsenarist-režissöör Avdjuško räägib loo naisest, kes on sisemiselt kokku kukkunud, kuid ei hüsteeritse, loobi asju ega kriiska. Enesehävitamine ja elujanu mängivad teineteisega peitust, kuid seda mängu ei näita Avdjuško vaatajele sugugi üheselt arusaadavalt, ka tema mängib vaatajaga, pakkudes viimasele mitmeti mõistatavat filmi. Saad aru nii palju, kui tahad kaasa minna ja kaasa mõelda. Kõik võtmed ja vihjed on Avdjuško filmi pannud, ent neist on kerge mööda vaadata ja saalist väljudes küsida «mis jura see siis oli», eriti kui juhtud olema valge keskealine mees. 

Mida keskealine valge mees Hendrik Alla sellest aru sai, lugege arvustusest.

Tagasi üles