Kunstiprogrammi suurprojekt saab alguse Narva-Jõesuust

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laur Kaunissare ja Aet Ader muuseumis töötamas.
Laur Kaunissare ja Aet Ader muuseumis töötamas. Foto: Maarin Ektermann

EV100 kunstiprogrammi suurprojekti «Kunstnikud kogudes» avalöök Narva-Jõesuus.

EV100 kunstiprogrammi suurprojekt «Kunstnikud kogudes» avab Muuseumiööl esimese näituse Narva-Jõesuu Koduloomuuseumis – arhitekt Aet Ader ja dramaturg Laur Kaunissaare esitlevad koostöös fotograaf Diana Tamanega sekkumist «Puhkus on töö» muuseumi püsiekspositsioonis.

Avamine on koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumi ekskursioonide sarjaga «Avatud majad», mis viib huvilised põnevatesse hoonetesse, kuhu tavaliselt ei pääse. Seekord keskendub ekskursioon muinsuskaitsja ja Narva-Jõesuu arhitektuuri parima asjatundja Madis Tuuderi juhtimisel sealsele kuurortarhitektuurile.

«Puhkus on töö»
«Puhkus on töö» Foto: Diana Tamane

Päevakava:

  • 11.00 väljub buss Tallinnast
  • 14.00–16.00 «Avatud majade» ekskursioon Madis Tuuderiga
  • 17.00 näituse «Puhkus on töö» avamine Narva-Jõesuu Koduloomuuseumis
  • 19.00 Muuseumiöö – eesti- ja venekeelne ringkäik näitusel kunstnike juhatamisel 
  • 19.00 sõidab buss tagasi Tallinna, orienteeruv saabumine ca 21.30
  • Muuseumiöö jätkub kuni kell 22.00!
  • Tuusik Narva-Jõesuusse maksab 10 eurot.
  • Registreerumine: ev100@cca.ee või telefonil 5109125.
  • PS! Võimalusel võtke kaasa võileivad, kuna bussi saabudes algab kohe ekskursioon! Hiljem on aega tutvuda ka kohalike toitlustusasutustega.

Avatud majad nr 37: Narva-Jõesuu

Heitlikud poliitilised ja majanduslikud olud on eri aegadel Narva-Jõesuusse maha jätnud hulgaliselt põnevaid hooneid, millest paljud on tänaseks kas tühjad või sootuks varemetes.

Ringkäik algab nõukogudeaegse puhketööstuse lipulaevaks kujunenud kolhoosidevahelise sanatooriumi kompleksist, millest täna töötab oma vanas funktsioonis vaid peakorpus (arhitektid Nikolai Kusmin, Manivald Noor, 1961). Lähemalt vaadeldakse ka ENSV Ministrite Nõukogu puhkebaasiks rajatud IV korpust (Marika Lõoke, 1980), Tervisehalli (Toomas Rein, 1985) ning magalana toiminud III korpust (Ell Väärtnõu, 1974).

Seejärel liigutakse kunagist kõige elitaarsemat promenaadi Aia tänavat mööda edasi asula teise suure puhkeasutuse «Mereranna» puhkekodu (Pärtel Tarvas, Helgi Margna, 1969–1976) juurde, mis allus toonasele NSVL aatomitööstuse ministeeriumile. Tee peale jääb algse ilme säilitanud Sillamäe keemiakombinaadi lastelaager (Kovaltšuk, 1974). Puhkekodu juurest linnaparki suunduva A. Hahni tänava teises otsas lösutavad tsaariaegse kuurordi sümbolehitise kuursaali (Marian Lalewicz, 1913) varemed, mida möödaminnes samuti saab silmitseda.

Laur Kaunissare ja Aet Ader muuseumi direktori Ljubov Nikkariga.
Laur Kaunissare ja Aet Ader muuseumi direktori Ljubov Nikkariga. Foto: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus

Puhkus on töö

Projekti «Kunstnikud kogudes» raames loovad Aet Ader ja Laur Kaunissaare Narva-Jõesuu Koduloomuuseumisse ekspositsiooni legendaarse puhkusepaiga olevikust – hetkest, mil puhkuseunistus kohtub tööreaalsusega. Koostöös fotokunstnik Diana Tamanega sündis fotoseeria tänastest Narva-Jõesuu spaadest – Noorus, Meresuu ja Narva-Jõesuu Sanatoorium. Koduloomuuseumi kahel verandal, mis ei ole tavapäraselt sellisel kujul külastajatele avatud, eksponeeritakse lisaks fotoseeriale ka objekte kaasaegsest puhkusekultuurist. Näitus avab nii külastajate kui töötajate maailmad ning keskendub aegade-ülesele solidaarsusele, mis meid kõiki töörabamises ja puhkuseihas ühendab.

Spetsiaalselt juubeliaastaks ellu kutsutud EV100 kunstiprogrammi suurprojekt viib kokku kümme kunstnikku kümne (väike)muuseumiga üle Eesti, et tõmmata tähelepanu kultuuripärandile ning pakkuda selle mõtestamiseks ja kaasajaga sidumiseks uusi viise. Projekti raames viibisid kunstnikud kuni kaks nädalat valitud muuseumi juures residentuuris, tutvudes põhjalikumalt selle ajaloo, kogude ning igapäevase toimimisega. Residentuuride tulemuseks on kümme väga erinevat näitust, sekkumist püsiekspositsiooni või kogude uudne tõlgendamine. Kunstnike töötamine kogude või arhiividega on Lääne kaasaegses kunstis küllaltki levinud praktika, kuid Eestis on see esmakordne katse sellise põhjalikkusega luua uusi ühendusi ja sidustada erinevaid kogukondi.

Näitus Narva-Jõesuu Koduloomuuseumis jääb avatuks 24. augustini 2018. Rohkem infot sündmuste kohta ning järgmised avamised leiab kodulehelt ja Facebookist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles