Selgusid Kristjan Raua preemia tänavused laureaadid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Leonhard Lapin 70.

FOTO: Jaak Visnap

Kristjan Raua nimeline aastapreemia on vanim kunstipreemia Eestis – tänavu jagatakse seda juba 46. korda. Preemiat annavad ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esimest korda avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.

2018. aastal esitati Eesti Kunstnike Liidu volikogu liikmete, Eesti kunstiinstitutsioonide ja kultuuriväljaannete poolt preemia nominentideks 39 kunstnikku ja kunstnike kollektiivi: Art Allmägi, Jüri Arrak ja Ilmar Vene, Tuuli Aule, Eero Epner, Merike Estna, Dénes Kalev Farkas, Annika Haas, Anu Hint, Mihkel Ilus, Flo Kasearu, Jüri Kask, Annika Kedelauk, Mari-Leen Kiipli, Kiwa, Elisabeth Klement ja Laura Pappa, Julia-Maria Künnap, August Künnapu, Marco Laimre, Leonhard Lapin, Maie Liivik-Mikof, Holger Loodus, Urmas Lüüs, Juhan Maiste, Raul Meel, Marge Monko, Tanja Muravskaja, Boris Mäemets, Al Paldrok ja rühmitus Non Grata, Mall Paris, Karin Paulus, Ingrid Ruudi, Salto Arhitektuuribüroo OÜ, Marje Taska, Andreas Trossek, Kirill Tulin, Ene Valter, Tarvo Hanno Varres, Lumi-Kristin Vihterpal, Mare Vint.

Vastavalt preemia statuudile kunstnike liidu volikogu liikmetest ja Tallinna linna esindajast koosneva žürii otsusel omistatakse 2018. aasta Kristjan Raua nimeline preemia:

Art Allmägile (1983) kõrgetasemeliste isiknäituste «Paint it Black I» Draakoni galeriis ja «Paint it Black II» Tartu Kunstimuuseumis eest.

Art Allmägi on eesti skulptor ja installatsioonikunstnik, kes kuulub klassikalist modelleerimist valdava ja selle võimalusi kasutava noorema põlvkonna skulptorite hulka. Kunstniku loomingut iseloomustab julgete, sageli vulgaarsete, humoorikate ja šokeerivate teemavalikute ning märkimisväärselt professionaalsete tehniliste oskuste hästi tasakaalustatud sümbioos. Auhinnatud isiknäitused ammutasid inspiratsiooni Venemaa poliitikast, rõhudes Allmäele omaselt efektsele esteetikale.

Ta on õppinud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis kiviraiumist ja sepatööd ning on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuri eriala (2008) ning Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala magistriõppe (2011).

Leonhard Lapinile (1947) pikaaegse väljapaistva loomingulise tegevuse eest kunstniku, arhitekti, kirjaniku ja õppejõuna ning mahuka ülevaatenäituse «Tühjus ja ruum» eest Kumu kunstimuuseumis.

Leonhard Lapin on sõjajärgse eesti kunsti üks olulisemaid autoreid. Lõpetanud küll 1971. aastal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri eriala, on Lapini tegevus Eesti kunsti- ja kultuuriväljal laiahaardelisem – ta tegutseb kujutava kunstniku ja tegevarhitektina, võtab sõna kultuuriteoreetilistel ja päevakajalistel teemadel, kirjutab proosat ning luulet.

Lapin alustas aktiivse loomingulise tegevusega 1960. aastatel, tegutsedes koos noorte uuendusmeelsete kunstnike seltskonnaga popkunsti rühmituses SOUP ’69.

Kui nõukogude korra tingimustes oli Lapin vabakutseline arhitekt ja kunstnik, siis 1990. aastatest alates pühendas ta end paljuski õppetööle, juhendades noori kunstnikke ja arhitekte algul erinevates Soome kõrgkoolides ja alates 1995. aastast professorina Eesti Kunstiakadeemias. 1991–2003 oli Lapin ajakirja Ehituskunst peatoimetaja. Kõiki neid tegevusi on saatnud aktiivne kunsti- ja arhitektuuriloome, aktiivne isiknäituste korraldamine ja grupinäitustel osalemine.

August Künnapule (1978) särava ja isepäise maaliloomingu eest.

August Künnapu on õppinud Eesti Humanitaarinstituudis (1996–1997), Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri (1997–2002) ja Londonis Slade'i kunstikoolis kunsti (2000). 2006. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu ja 2009. aastast Eesti Maalikunstnike Liidu liige. 2007. aastal pälvis ta Konrad Mäe maalipreemia. Näitustel esineb Künnapu alates 1996. aastast, isiknäitusi on olnud väljaspool Eestit veel Manilas, Berliinis, Riias ja mujal.  August Künnapul  on loomingus mitu lemmikteemat – sportlased ja rahvatantsijad, kassid ja koerad, arstid ja arhitektid ning palju muud. Künnapu teostes võib näha mõjusid kubismist, art deco'st, retrost ja popkunstist. See kõik kokku loob efektselt mitmenäolise tulemuse, kus petlikule naivismile lisaks on ka psühholoogilist sügavust ja traagikat.

Mall Parisele (1954) järjekindla, tundliku ja veenva esteetilise maalikeele loomise ning isiknäituste «Lift» Draakoni galeriis ja «Sinine äär» Toompea lossi kunstisaalis eest.

Mall Paris on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia) maalikunsti osakonna 1984. aastal ja esineb näitustel alates 1981. aastast. Ta on Eesti Kunstnike Liidu, Maalikunstnike Liidu ja Akvarellistide Ühenduse liige. Paris on osalenud arvukatel ühisnäitustel Eestis ja välismaal ning korraldanud mitu isiknäitust. Mall Paris on üks järjekindlamaid puhta abstraktsionismi ja minimalistliku maali viljelejaid Eestis, poetiseerides end ümbritsevat tagasihoidlikult, kuid samas järjekindlalt ning veendunult.

Neli võrdväärset preemiat netosuurusega 2800 eurot ja Enn Johannese kujundatud ning Margus Kadariku tehtud medalid antakse laureaatidele üle pidulikul tseremoonial Tallinna Raekojas kolmapäeval, 16. mail 2018 kell 17.00.

Kristjan Raua looming on üks neist eesti kultuuri algallikatest, mille mõju on jõudnud meieni eri põlvkondade ja riigikordade kaudu, ületades maitse-eelistusi ja mõtteviise. Kristjan Raua arhetüüpne roll rahvusliku kunstikultuuri suurkujuna on aastatega üksnes kasvanud – ja nii on temanimelise preemia iseloom ja tähendus tahes-tahtmata põimitud kunstniku enese eluloo ja loomingulise pärandiga. Ning selles kõnetavad meid töökus, meelekindlus ja heroiline jõulisus – looja enese kordumatus käekirjas ja tema poolt kujutatud Kalevipoja iseloomus avalduvad jooned.

Preemia laureaatide hulgast leiab muljetavaldava nimekirja eesti kunstnikke ja kunstiteadlasi, kelle tegevus ja looming on pälvinud kunstimaailma tunnustuse ning on Eesti kunsti oluliseks osaks sarnaselt Raua enda pärandiga. Nimetagem siinkohal üksnes mõningaid paljudest: Richard Kaljo, Lepo Mikko, Voldemar Vaga, Bruno Tomberg, Anu Raud, Jaak Soans, Kaljo Põllu, Malle Leis, Kadri Mälk, Jaan Toomik, Jaak Kangilaski, Priit Pärn, Kaido Ole, Liina Siib, Ivo Lill, Tanel Veenre, Jaanus Samma.

Tagasi üles