Mitte nii pöörane luuleloom

«Pöörane kiskjaloom» Foto: Raamat

Kuigi Fagira D. Morti viimase luulekogu pealkiri «Pöörane kiskjaloom» lubab raputavat ja möllavat luulet, ei pruugi lugemiselamus sugugi mitte seesugustele ootustele vastata.

Kohe alguses on selge, et neil lehekülgedel kõlab valdavalt Kannatava/Õnnetu/Petetud Armastaja hääl, ja tõepoolest, see on seisund, milles on usutavasti väga suur osa väga heast luulest kirjutatud. Et valud on olnud suured, võtab Fagira D. Morti kasutusele paatosliku ning kontrastse kujundiarsenali: deemonid, (kättemaksu)inglid ja tapetud jumalad, veri, valgus ja pimedus, öö ja päev, surmaigatsus ja elujanu, kurvad klounid, õhulossid, uinuvad kaunitarid, varjuderiik, armuvalu karikas, päästjad ja patused, kiskjad ja ohvrid.