Hea naistekas krimka pintsakus

«Kurva poeedi naine»

FOTO: Raamat

Räägitakse, naisterahvast võib asja saada, kui ta hommikul mehepoja luitunud ja koledate kirjadega T-särgis esineb. Või mingis muus rõivaesemes, mis talle vähemalt põlvini. Ise püksata. Kui veel pannkooke teeb, on asi päris tõsine, nii et tasub mõistus voodi alt üles otsida ja arengukava koostama rakendada.

Tellijale

Umbes nii on selle raamatuga ka. Tegelikult naistekas ja väga hea naistekas – ei hakka teid taas kord vaevama kiidulauluga nimetatud žanrile –, millele selga tõmmatud T-särk kirjaga «Whodunit?».

Juba algus võttis rõõmust ruigama. Peategelane, Taani lehe Londoni korrespondent Nora valmistub õhtusööki tegema, ostab head, ostab paremat, siis kukub maailm kokku. Tubli naisterahvas. Haruldus. Ei karda kukeseent ega ülepea kööki. Sihukesest tuleks manduval ajastul kümne küünega kinni haarata. Juba sümpaatseks kirjutatud. Nagu peab. Võibolla võimalikku seksistlikku meeslugejat silmas pidades, vähemalt ühe puhul trikk töötas!

Tagasi üles