/nginx/o/2015/11/13/4695673t1hef08.jpg)
Järgmisel kolmapäeval, 23. mail kell 17.15 on Eesti Rahva Muuseumi raamatukogus külas üks tuntumaid kirjanikke Eestis, Andrei Ivanov. Vestlusõhtul kõneleb ta nii oma loomingust, elust kui ka eestivenelaseks olemisest.
ERMis kohtub lugejatega kirjanik Andrei Ivanov
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimusele, miks Ivanov nii hästi ja haaravalt Eestist kirjutab, on vastust otsinud Urmas Vadi. «Ivanov ei vali pooli, ei hakka oma ajalugu lahti seletama, rääkima, kuidas asjad tegelikult on, et holokausti kõrval on ka eestlaste kannatused. Ivanov on sellest sunnist vaba. Aga mitte selles mõttes vaba, nagu jookseks õhukeses kleidis naine üle viljapõllu, vaid vaba asotsiaalses mõttes, ja selle pilguga vaatab ta meie aega, Euroopat, Venemaad, Eestit, ja kui minna suureliseks, aga venelase puhul võib: inimhinge,» selgitab ta.
«Eesti kirjanikuna ma ennast siiski ei tunne. Vene kirjandus on minu sümboolne kodumaa,» on tunnistanud Eestis sündinud ja Lasnamäel elav Ivanov ise.
Vestlusõhtu ERMis toimub vene keeles tõlkega eesti keelde, usutleb ja tõlgib Kaspar Jassa. Osalemine ürituse piletiga kolm eurot, sooduspilet kaks eurot. Lisainfo ERMi kodulehel ja Facebookis.
Ivanov jõudis Eesti lugeja teadvusse esimest korda 2010. aastal, kui tema romaan «Hanumani teekond Lollandile» jõudis ühtaegu nii Vene Bookeri finaali kui ka leidis tunnustust Eesti Kultuurkapitali venekeelse autori kirjandusauhinna proosakategoorias. Tänavu aprillis toimunud Londoni raamatumessil oli Andrei Ivanov üks neljast fookuses olnud Eesti kirjanikust.