«Metsa forte» räägib keskkonnaprobleemidest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy
Liisa Saaremäel suvelavastuses «Metsa forte».
Liisa Saaremäel suvelavastuses «Metsa forte». Foto: Siim Vahur

Reedel, 25. mail esietendub Eesti Draamateatri suures saalis Draamateatri ja Nargenfestivali ühine suvelavastus «Metsa forte».

«Metsa forte» on ühe perekonna lugu. Vabariigi aastapäevaks tuleb vanavanemate juurde pere kokku ning ootamatult selgub, et noored soovivad pere metsas teha lage… s.t uuendusraiet. Järgneb suur tüli, mille käigus püütakse aru saada, mis selle Eesti metsaga õigupoolest toimub. Vähe sellest, et perekonnas on kõigil oma arvamus, kaasa hakkavad kõlama ka metsadebati osapoolte hääled: ökoloogid, looduskaitsjad, metsandusteadlased, keskkonnaministeeriumi ametnikud jne. Küsimus on – kuidas selles arvamuste rägastikus õige tee leida?

Kui muusikas tähendab mezzo forte poolvaljult, siis «metsa forte» on väga vali ja kirglik, isegi ooperlik toon, millega räägitakse Eesti metsa tulevikust. Lavastuses lööb kaasa keelpilliorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Kõlavad nii tuntud palad tõeliste ooperikorüfeede esituses kui ka eesti heliloojate uuslooming.

«Metsa forte», tõsine operett. Autor  Mehis Pihla. Lavastaja Hendrik Toompere jr. Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste. Muusika ning seaded Tõnu Kõrvits ja Tõnis Kõrvits. Kunstnik Kristjan Suits.

Osades Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Mati Palm või Hans Miilberg, Liisa Saaremäel, Jüri Tiidus, Uku Uusberg, Kersti Heinloo, Markus Luik, Hendrik Toompere jr, Mehis Pihla, Nargenfestivali koor ja orkester.

Tagasi üles